Toimus suviseks hooajaks era- ja harrastuspiloote ettevalmistav seminar "Suvisest lendamisest"

Postitatud 7.mai 2003 | Postitaja Marika Kulmar
Toimus suviseks hooajaks era- ja harrastuspiloote ettevalmistav seminar “Suvisest lendamisest”
Postitaja HendrikAgur on Kolmapäev, Mai 07, 2003 – 10:57 AM EET,
Lisatud 07.05: seminari pildid

3. mail toimus Eesti Era- ja Harrastuspilootide siis juba kolmas seminar, seekord hüperkaasaegses Lennuliiklusteeninduse AS-i seminariruumis, kellele siinkohal ka suured tänud heatahtliku toetuse eest seminariruumi kasutamise võimaldamisel. Osavõtjaid 46 inimest, kellest 24 olid EEHL liikmed, 5 Tartu Lennukolledzi tudengid ning ülejäänud era- ja harrastuspiloodid üle Eesti.

Seminari peateema „Suvisest lendamisest“ allteemadena käsitleti starti ja maandumist murulennuväljadelt, maandumiseelset lähenemist ja stardijärgset tõusu, eriolukorrdi stardil ja maandumisel, lennu planeerimist, meteotingimuste analüüsi, uut õhuruumi klassifikatsiooni, lennuintsidente ja lennujuhtimise spetsiifikat.

Lektoriteks Jüri Liivamägi, Rein Porro, Tanel Kulbas ja Marika Kisand, kõik EEHL liikmed – professionaalsed piloodid, lennuinstruktorid ja lennujuhid.
Kuna suvine lennuhooaeg on kohe algamas, kuulus kõik seminaril räägitu osalejate poolt kõrgendatud tähelepanuga vastuvõtmisele.

Jüri Liivamägi käsitles oma ettekandes murulennuväljadelt starti, maandumist ning lähenemist eritingimustes, eriolukordi stardil ja maandumisel. Kuna kuna enamus piloote on harjunud kasutama peamiselt asfalt- ja betoonkattega radu, siis suvel tuleb sagedamini ette murukatega radadele maandumist. Viljandi, Ridali, Antsla, Nurmsi, Narva, Kihnu, Ruhnu jt Eesti murukattega lennuväljad tõotavad eeloleval suvel tihedat kasutamist, kuna enamusele suurematest lennuväljadest on tulemas ka liidu rendiautod, et lennuväljalt edasiliikumine hõlpsamaks teha.
Peamised protseduurireeglid on teadagi samad nagu ammu kõigil õpitud, tuleb siiski murulennuväljadel arvesse võtta rida momente, mis seotud peamiselt asjaoludega, et rada suhteliselt lühike, kõrgtaksitused peale rada, rajakatte olukord ja selle hindamiseks vajam,inev kogemus peab olema suur.

Kogenud lennuinstruktor Rein Porro teemadeks olid lennu planeerimine, operatsioonilise lennuplaani koostamise vajalikkusest, mis pole Eestis VFR küll nõutav kuid väga soovitatav, meteoroloogilise informatsiooni analüüs lennu eel ja ajal, eriolukordadest marsruutlennul ja varulennuväljadele suundumisest.
Lõpuks korrati üle ka ülivajalik lennuväljaringi lennuskeem ja vajadus kõigil sellest täpselt kinni pidada, sest viimasel ajal on esinenud juhtumeid, kus mitme lennuki üheagsel ringilennul, ühe lennuki mitteringilennureeglite kohane lend rikub ka teiste lennukite ringilennu, mis muudab ka lennujuhi töö eriti raskeks. Käsitleti ka harvaesinevaid eriolukordi, näiteks soovitusi hädamaandumisel metsa, sohu ja vette.
Killuskoori naelaks kujunes R. Porro Venemaal lendamise eripäradest tõmmatud paralleel: „Ainult sel maal võib maanteel vastassuunas sõites oodata tagantlööki…“

Tanel Kulbas Lennuliiklusteeninduse AS-ist tutvustas alates 15. maist Eestis kehtestatavat uut õhuruumiklassifikatsiooni, raadioside reegleid, ATS- protseduurireegleid ja Lennuliiklusteeninduse AS-i tööd. Seminari arutelu käigus selginesid ka probleemid breafingu ja torni vahelisest kohatisest mitteoperatiivsusest, eelkõige lennuplaanide edastamises ja lennuplaanide sulgemisest teatamises maandudes mittekontrollitavas õhuruumis. Kuid ärgem unustagem, et lennuplaan on ettenähtud edastada siiski 1 tund ennem väljalendu. Tähelepanujuhtimine leidis kinnitust ning peatselt tegeldakse ka nende küsimustega. Liidul on plaan uurida võimalusi lennuplaani esitamiseks webi-põhiselt läbi meie kodulehekülje.

Marika Kisand andis ülevaate aasta jooksul juhtunud väiksemakaalusistest lennuintsidentidest, milledes korduma kippusid ikka ja jälle kohatine ebapiisava raadioside valdamine era- ja harrastuspilootide poolt, lennujuhtide korralduste mittekohane täitmine või lausa teadmatusest ignoreerimine, lennuväljaringist mittekinnipidamised, ebatäpsed asukohateated ja sellest tuleneda võivad tagajärjed.
Seminari läbis konstruktiivne ja asjalik õhkkond, võeti osa aruteludest ja kohvipausidelgi oli peateemaks lennundus. Kasu oli kõigile ja mis peamine, lootust on, et me kõik oleme nüüd pisutki teadlikumad.
Teemad ei tahtnud lõppeda ning paraku venis ettevõtmine kavandatust 1,5 tundi pikemaks. Seminari krooniks külastati M.Kisandi ja T.Kulbase juhtimisel lennujuhtimiskeskust kahes grupis, kus uudistamist jätkus kauemaks. Mõistetavamaks said nii Tallinn APP, Tallinn CTR kui Tallinn tower töö ning mõtteainet kohati salapärase õhustikukga keskuses jätkus veel koduteelegi, mille ettevõtmine langes juba kümnendasse õhtutundi.

Peale seminari toimus EEHL juhatuse lühikoosolek kus käsitleti järgmisi teemasid:
1) EEHL järgmise seminari “Lennundusmeteoroloogia”, lektor Milvi Jürissaar, korraldamine;
2) mootorlennukite täppismaandumisvõistluste korraldamine;
3) Lennupikniku korraldamise reeglite ja lähenemisskeemi väljatöötamine;
4) EEHL uute liikmete vastuvõtt. Uuteks EEHL liikmeteks kinnitati laekunud avalduste alusel ja juhatuse otsusega: Peeter Rebane, Toomas Uibo, Tanel Kulbas, Tiit Paananen, Villem Alang, Christopher Percival Richardson, Tauno Siitam, Merlis Nõgene, Almer Ellen, Erkki Hillari Härmson ja Ermen Hirv. Tervitame ja õnnitleme uusi EEHL liikmeid!

0 kommentaari

Kommentaarid on suletud.