Ebausk ja purilend

Postitatud 13.mai 2003 | Postitaja Marika Kulmar
Ebausk ja purilend
Postitaja HendrikAgur on Teisipäev, Mai 13, 2003 – 03:38 PM EET,
Autor: Aare Vunk
Purilennuk on konstrueeritud, ehitatud ja katsete tulemusel viimistletud ning häälestatud vastavalt lähteülesandele. Tal on kindlad omadused ja iseärasused, mida püütakse säilitada seeriatoodangu puhul võimalikult sarnastena algeksemplarile. Ühe seeria puhul on kõrvalekalded minimaalsed või puuduvad sootuks, samuti püütakse kasutamisaja jooksul neid omadusi säilitada. Inimene (purilendur) pole seeriatena toodetud, tal on oma iseärasused (kehaehitus, harjumuspärased liigutused, haridustase, iseloom, käitumistavad ja palju muud), mille poolest üks erineb teisest. Võiks ju igaühele ehitada individuaalprojekti järgi purilennuki (ühele väga tundliku kõrgustüüriga ja teisele tuima kõrgustüüriga jne) aga see oleks ilmselt põhjendamatult kallis, nagu onAmati ja Stradivari viiulid võrreldes seeriatoodanguga. Järelikult peab inimene kohanema purilennukiga.

Ametlikult nimetatakse seda väljaõppeks ja ülevaatusteks (lennueelne, -järgne jne) aga seda võib ka teisiti nimetada. Kui purilenduril on juba teatud oskused olemas ja ta lendab rahuldavalt aga mitte stabiilselt, siis tuleks pöörata tähelepanu lennueelsele ja järgsele häälestusele. Selleks on väga mitmeid viise. Võib kasutada mõnda maskotti (vimpel, päikeseprillid, müts, nuga taskus, medaljon kaelas vms). Võib kasutada tseremooniat: näiteks lennueelne ja -järgne ülevaatus, langevarju selgapanek mõne nipiga, käeviibe läbi õhuakna saatjale, silmade sulgemine hetkeks, kasvõi sõrmedega läbi juuste tõmbamine või raseerimata lõug. Võib kasutada sõnalisi väljendeid, mida öeldakse mõttes või sosinal või poolvaljult: “Kas lendame?” ,”Kuidas lendasid need kaks nädalat minuta?”; “Kuidas tervis on?”, “Tere musike!”, “Tänan hea lennu eest!”, “Aitähh,et päästsid mind täbarast olukorrast!”, “Mis sa arvad kas seal pilve all tõstab?” jne. Suhtlemine purilennuki, kui elusolendiga võib kõrvaltvaatajale tunduda veidrana aga see polegi pealtvaatajale mõeldud, vaid üks moodus iseenda häälestamiseks teatud tegevusele, just selle tegevuse õige soorituse tagamiseks, samuti naudingu saamiseks sellest tegevusest. Sama peenhäälestuse saamiseks räägib karjak oma karjaga, aednik lilledega, autojuht autoga. Millegipärast on sellistel “veidrikel” paremad tulemused oma erialal ja nad lausa naudivad oma tegevust. Kui on usutav, et karjaku hääl mõjutab karja käitumist ja aedniku puudutus lille kasvu või maasika suurust, siis auto ja purilennuki puhul toimub ikkagi iseenda häälestamine teatud tegevuse heale sooritusele ja tagajärgede nautimine. Veidrikust autojuhi auto laguneb vähem ja tihti annab juba ette märku, et siin või seal tuleks midagi määrida, pingutada, vahetada. Sama on purilennukiga. Lennueelsel ülevaatusel saab ju küsida: “Kas siin on loksu, kas siin on kontreeritud, kas sul eleroonide kate on korras, kas tagatiibade juhtsooned on määritud” jne. Samuti lennujärgselt “Aitähh kena lennu eest”, “Tore,et aitasid viimase tõusu leida”, “Kohtume nädala pärast!”, “Chiao!”. On teada, et paljudel sportlastel on oma maskotid, tseremooniad või rituaalid, samuti sõnalised loitsud. Kõik see ei mõju mitte vastasele või tehnilistele vahenditele, vaid just antud sportlase, mannekeni, näitleja, aedniku, purilenduri enda närvisüsteemile. See rahustab, sisendab eneseusaldust, lubab valida igale situatsioonile vastava käitumise, hoiab ära pabistamise, suunab inimest harjumuspärase käitumise radadele. Mõned näited. Tõnis Lepp on kunagi öelnud, et jättis mootorlennuki lennueelse ülevaatuse pooleli, sest keegi segas ja peale lendu maandumisel (või ruleerimisel) purunes teliku rehv. Oma23-a-se bussijuhi elu jooksul ei tohtinud ma dispetserile öelda “Nägemist” ,”Chiao” või midagi sarnast, sest ühe korra ütlesin ja põrutasin “Zapakale” tagant sisse. Samuti on tähelepanek, et kui hommikul kukub mõni pisiasi käest maha (pastakas, habemeajamiskreemi tuubi kork, teelusikas vm) tähendab see, et täna on liikluses palju tähelepanematust, trügimist, närvilisust. Järeldan, et “tähtede seis” soodustab sel päeval üleüldist närvilisust liikluses ja pisiasja mahapillamine on endeks, mis seda ennustab. Järelikult tuleb just sel päeval mul end häälestada ootamatuste vastu. Samuti iseloomustab mahapillamine minu närvisüsteemi seisundit. Olen närvilisem, hajameelsem, tähelepanuvõime on langenud, osavus ja reaktsioonikiirus puuduvad. Miks ebausust ei räägita? On levinud arvamus, et oma isikliku ebausu avalikustamine võib vähendada selle toimet või hoopis kaotada.

Ei maksa ülaltoodut ületähtsustada aga mõnikord on kasulik sellega arvestada.

0 kommentaari

Kommentaarid on suletud.