Lennuõnnetus Piibe maanteel

Postitatud 23.juuli 2003 | Postitaja Marika Kulmar
Lennuõnnetus Piibe maanteel
Postitaja MarttiKuldma on Kolmapäev, Juuli 23, 2003 – 12:14 PM EET,
22.07.03 Aruande lõppversioon
Vabandame eelnevalt ekslikult tööversiooni koduleheküljele sattumise üle.
EEHL juhatus

04.07.03 lisatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kriisireguleerimisosakonna väljavõte uurimisaruandest

11.05.03 toimus Piibe maanteel lennuõnnetus väikelennukiga Ikarus C42. Tänu väikesele lennukiirusele ja pehmele kukkumisele lepavõssa inimesed viga ei saanud, küll aga vajab lennuk tõsisemat remonti.

Esialgsel hinnangul põhjustas õnnetuse väheste kogemustega piloodi viga, kes hindas üle oma võimeid ning ei arvestanud ilmaoludega.

Kell 11.30 startinud lennuk jõudis pisut enne keskpäeva Piibe maantee laiendusele, kus piloot võttis vastu ostuse maanduda maanteest ida poole jäävale umbes 250 meetri pikkusele ruleerimisteele kursiga ~130. Pärituulega maandumine raja algusesse ei õnnestunud, otsusega minna kordusringile viivitati liiga kaua mis ei andnud enam piisavalt aega tõusuks üle raja otsas oleva metsatuka – lennuk tabas kõrgemaid puid meeter-paar allpool latvu, kaotas kiirust ja varises võsasse umbes 100 meetri kaugusele raja lõpust.

Kell 11.50 oli Tallinna Lennuväljal ilm 33008KT ja CAVOK, pealelõunal tugevnes tuul kuni 15 sõlmeni ja pöördus lääne poole, umbes tund peale õnnetust kohapeal puhus tuul hinnanguliselt pikki rada tugevusega umbes 10 sõlme.

Piloodi kommentar: Lendasin Tallinnast välja 11.30 ja väljusin lähialasse Vaida kaudu. Jõudnud Piibe mnt. laienduse lähedusse, kandsin lennujuhile ette oma asukohast ja kavatsusest ning püüdsin seejärel hinnata tuule suunda suitsu järgi. Kuna tuul tundus olevat rajaga risti, otsustasin maanduda suunaga Aegviidu poole, mis oli aga viga. Olin hinnanud tuule suunda valesti ning tegelikult osutus tuul taganttuuleks. Kui rattad olid maad puudutanud, sai selgeks, et rada jääb lühikeseks ja otsustasin uuesti õhku tõusta. Teades lennuki tõusunurka, olin veendunud, et õhkutõus õnnestub. Kuna aga tegelikult oli tuul tagant, mida ma eksliku tuule suuna määramise tõttu ei teadnud, ei kogunud lennuk piisavalt kõrgust ja takerdus läheduses kasvavanud puude latvadesse. Maandumiskoht polnud mulle võõras. Käisin veel eelmisel õhtul sealt läbi ja vaatasin üle, et mingeid takistusi poleks. Sellist kogemust ei soovitaks kellelegi.

Õppige teiste vigadest!

Kommentaarid on suletud.