Lootust on et Haapsalu lennuväli jääb

Postitatud 23.juuli 2003 | Postitaja Marika Kulmar
Lootust on et Haapsalu lennuväli jääb
Postitaja JaanusTeiva on Kolmapäev, Juuli 23, 2003 – 04:03 PM EET,
23.07 Tuulepargid võivad Kiltsi lennuvälja sulgeda, sellist pealkirja kandis artikkel aprillikuus. Tänane pealkiri on märksa optimistlikum, sest Ridala vallavanemalt saabus EEHL-le kiri, milles vallavanem kinnitab: “Ridala Vallavalitsus, eesotsas vallavolikogu eestseisusega ei poolda tuulepargi rajamist lennuvälja ohutsooni— mis puudutab koostöösse seoses lennuvälja taaskasutuselevõtuga, siis Ridala Vallavalitsus on igati nõus oma võimaluste piires toetama kõiki arendavaid ja edumeelseid projekte seoses lennuväljaga. EEHL loodab jätkata tulemuslikku koostööd Ridala Vallavalitsusega. Väga positiivne on valla suhtumine ja tõdemus, et osatakse hinnata valla territooriumil paiknevat suurt varandust. Siit loe Ridala Vallavalitsuse kirja EEHL-le. ridala.doc

Siit jätkub aprillikuine uudis Haapsalu lennuvälja kohta

Kiltsi lennuvälja naabrusse kavandatud tuulegeneraatorid takistavad 2,5kilomeetrise lennuraja kasutamist, see aga võtab lennundusentusiastidelt viimase lootuse.
Nõukogude vägede lahkumise järel kasutavad Kiltsi lennuvälja mõned helikopterid ja harrastuslennukid. Kaitseliitlased veavad aeg–ajalt lennurajalt taevasse tõusuvarje.
Unne suikunud lennuraja kasutamine võib aga lõppeda, kui teostub ettevõtjate kava ehitada lennuraja lähedusse tuulegeneraatorid.
Hädamaandumisväli
Haapsallaste Arvo ja Eve–Malle Saare perefirma Kemo Elekter kavatseb lennuraja Rohuküla–poolsesse otsa püstitada ühe 0,9 MW elektrituuliku. Väidetavalt kavandab Taani kapitalile tuginev OÜ Tuulepargid Kiltsi lennuväljale 12 tuulikuga tuuleparki.

Lennuamet esialgu Kemo Elektri tuulikut püsti panna ei lubanud, viidates lennuraja kaitsetsoonile. Eile Lääne maavalitsuses lennuvälja tuleviku nõupidamisel ütles aga lennuameti vaneminspektor Aleksander Dintshenko, et Kiltsis on otstarbekas hoida kasutuskõlblikuna senisest poole lühemat, 1,2–1,5 kilomeetri pikkust lennurada ja Kemo Elekter võib kooskõlastuse saada.

Kui aktiivne lennurada lühendada praeguselt 1,5 kilomeetrini, lüheneb ka ehituskeelu kaitsetsoon.

„Kogu Euroopas on leitud kompromisslahendusi. Ka tuuleparke on ehitatud lennuvälja naabrusse,” ütles Dintshenko. „Kui kohalikus omavalitsuses leitakse, et on vaja lennuväli säilitada, siis säilitame. Iseasi, kas see peab olema nii pikk.”

Ta ütles, et Kärdlas on 1,5 kilomeetri pikkune lennurada. Selline võib vastu võtta kuni 56 kohaga reisilennuki. Suuremad lennukid võivad seal hädamaanduda.

Kaitseliit tahab rendiraha

Lääne maavanem Jaanus Sahk ütles, et maavalitsus ei näe lennuväljal tulevikku, kuid ta ei soovi ka lennuvälja kasutuks muutmist.

„Soovime hoida lennuvälja nii kaua kui võimalik. Meie perspektiivi ei näe ega ole keegi suutnud seda ka avada,” ütles Sahk.

Kaitseliidu jurist Ilmar Allekand sõnas, et Kaitseliit on lennuväljast huvitatud kui laoplatsist ja harjutusväljakust. Ta lisas, et endale mittevajaliku territooriumi tahab Kaitseliit võimalikult suure kasuga edasi rentida.

Allekand sõnas, et tema andmeil pole majandus– ja kommunikatsiooniministeerium Kiltsi lennuväljast huvitatud. Kaitsejõudude peastaap on Allekandi sõnul ebalev: kaitsejõud lennuvälja ei vaja, aga sellele tuulegeneraatorite ehitamist nad ka ei soovi.

Kalju Neubauer Ungru lennuklubist ütles, et lennurada on Kiltsis heas seisukorras. Töökorras on ka lennuvälja drenaaž. Neubauer kinnitas, et klubi on huvitatud lennuraja ja angaaride kasutamisest.

Hobilendurid protestivad

Ligi pooltsada harrastuslendurit ühendav Eesti Era– ja Harrastuspilootide Liit protestis tuulegeneraatori püstitamise vastu Rohukülla.

„Tuulepargi rajamine halvaks lennuvälja kasutamise igavesti,” väitis liidu tegevjuht Hendrik Agur.

Liit leidis, et lennuväli tuleks hoida parema lahenduse puudumisel vähemalt kasutuskõlblik. „Haapsalu lennuväli on eesti rahva varandus,” kirjutas Agur oma üleskutses.

Kemo Elekter peab taotlema lennuametilt uuesti luba ja saama loa ka Ridala vallavalitsuselt.

Praegu on Kiltsi lennuväljal väikelennukiga maandumine võrdne hädamaandumisega. „Et lennuväljal pole peremeest, pole seal maandumine ohutu,” sõnas Dintshenko. „Skandinaavia hobilendurid siia ei tule.”

2 kommentaari

Re: Tuulepargid võivad Kiltsi lennuvälja sulgeda(Skoor: 0)
on 04. 10, 2003 – 06:53 PMEnergia 11.03.2003 (13:44)
Fortum ei soovinud Virtsu tuuleveskitelt elektrit osta.Nüüd siis äkki on nõus peale maksma õhumullile.Kust need “investeeringud võetakse?Maad,kuhu oleks paigutada need tuuleveskid,oleks Läänemaal küll.Kas või endise Rohuküla-Haapsalu raudtee äärde,kuhu endise sõjaväe naftabaasi asemele keegi maad osta ei taha.Aga vaja on hävitada Haapsalu ja maakonna praegu raha mitteküsiv rikkus-endine sõjaväe lennuväli.See ei ole isegi mitte vana asi,ehitatud 1968-1971 aastatel.Kas on nüüd ainuke võimalus täpselt lennuraja otsasirgele paigutada seda veskit,või on see siiski kaugeleulatuv plaan lihtsalt see lennurada kellegil kätte saada odavalt?

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Gennadi Simulask (gen_sim@hotmail.com) 11.03.2003 (13:48)
Miks leitakse ikka lahendusi,mis on ühe firma huvides ?? Kui lennuvälja ei kasutata praegu nii aktiivselt kui peaks, siis miks tuleks see tulevikuks välistada ?? Ka praegu maanduvad siin suvel väkelennukid (omal riisikol) ja Valge Daami päevade ajal toimuvad huvilennud, millele on tihti raske piletit saada…

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Hendrik Agur (hendrik@treklaam.ee) 11.03.2003 (13:57)
Siiski kutsuksin veelkord üles maakonna ja kohaliku omavalitsuse juhte kaaluma Haapsalu lennuvälja, kui ülikalli sihtotstarbelise rajatise säilitamist. Pahatihti ei mõista kohalikud juhid enda territooriumil olamasoleva varanduse väärtust – see tundub ju nii igapäevane, et see lennuväli on seal kogu aeg olnud. Tegelikult on see aga lokaalsest vaatevinklist väga tulus objekt, kui majanduslikult laiemalt mõelda ja pidada silmas maakonna arengut ja investeeringute meelitamist maakonda. Seni on läbi aastate toimunud pidev Lennuvälja lammutamine. Rajatiste ning osaline raja ja ruleerimisteede betoonplaatide teisaldamine, õigesti nimetades – vargus.
Haapsalu lennuväli on üks uuemaid nsvl poolt Balti riikidesse rajatud lennuvälju ning kandvõime poolest neljandal kohal.
Suur rumalus oleks see lennuväli hävitada, lubades selle vahetusse lähedusse tuulepargi rajamise. Kui aga rajatakse tuulepark, ei saa lennuvälja lennuväljana kasutada ning sisuliselt on allakirjutatud lennuvälja hävitamisele (hakatakse ju tassima koheselt ära betoonplaate jm rajatisi, muide see ongi juba otsast alanud!).
Tuulepark on kahtlemata vajalik, roheline ja kaasaegne lähenemisviis loodushoiule. Kuid palun – eemale – kasvõi 200 meetrit lennuvälja küljest ja mitte otse rajapikenduse ette nagu praegu reaalselt kavandatakse.
Olgu. vaatame maaomaniku seisukohast, kelle kinnistu on raja otsas ja kes soovib tuulegeneraatori rajamisega kasumit hakata teenima. Siin oleks kohaliku omavalitsuse pärusmaa – leida maaomanikule asenduskrunt, mis ei asu otseselt lennuraja alguses. Maid ju on, tahtmist ja arusaamist ja kainet mõistust on vaja! Veel pole hilja.

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

N. 11.03.2003 (17:07)
Hmm…Inimeste nimesi võiks ka õigesti kirjutada..

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

a, käbi 11.03.2003 (22:07)
Aga miks ei vöiks lennuvälja funktsioon muutuda? Kas läänlased vöi vähemalt osa neist ei pöe mitte suurushullustust? Kas Tallinna, Tartu, Tapa, Vasalemma ja Pärnu lennuväljadest veel ei piisa? Vabandust, Kuressaare ja Kärdla lennuväljad ka. Palju maksab radade kordategemine et nad vastaksid mingisugustelegi rahvusvahelistele nöuetele vastu vötmaks välismaa lennukeid? Meie kamikazedel on ju yksköik kust startida-maanduda. Ja palju maksab selle köige korrashoid? Samuti nagu ei ole meil vaja vene söjaväge, ei ole meil vaja ka nende lennuvälja.

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

mõistmatu 12.03.2003 (07:08)
Kas Pullapääl pole ruumi või?

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Lugeja 444 12.03.2003 (07:52)
a, käbi -le.Tehnoloogia areneb,raha tuleb aga juurde.Tänasel päeval otsivad paljud suurlinnad omale uute lennujaamade jaoks kohta, sest lennujaamad linnade kõrval jäävad ajale ja arengule ette.Kui tuleks ka tuulepark,kes sellest kasu saaks?Kohalik elektrivõrk peab peale maksma nn. “rohelisele” energiale.See tuleb kõik meie taskust.Edaspidine lennuväljana kasutamine on välistatud.Aga ei tea,kui palju 10 aasta pärast Haapsalus ja Ridala vallas lennukeid on?Kas Läänemaal maad vähe,et ainuke võimalus on lennuvälja lõhkumine?Tartu lennuväli oli Haapsalu omast ainult suurem ja “võimsam”,st.võis võtta vastu veel raskemaid lennumasinaid,kui Haapsalu.Teised Eesti lennuväljad aga jäävad Haapsalu omast kaugele maha.Iseärasuseks on lennuvälja väga hea aluspind,hiljaaegune ehitus ja hea drenaaz.Asfaltkattega katmisel kaob ära vajadus püsihoolduseks ja suurteks ülalpidamiskuludeks.
Jutt pole tänasest päevast,vaid homsest,mil ehk meie lapsed vajavad seda lennuvälja ja ei pea uuesti sadu miljoneid kulutama,kui mitte rohkem!Täna on aga sellel lennuväljal ka teised kasutusvõimalused,mida juba ka harrastatakse tublisti.Need ei lõhu seda olemasolevat.Seal võiks olla ka palju rohkem spordiüritusi ja muid rahva meelelahutuskohti.Angaarid oleksid aga hoiuvõimalustena kasutusel ladudena,ja ükskõik,mis muul moel.
Minu arusaam artiklist jäi selline,et Kaitseliit soovib panna selle Lennujaama raha teenima ükskõik,mis moel.kas või lõhkumise kaudu.Seda oleme me juba näinud,et Kaitseliit on oma kunagise valvamiskohustusega hästi hakkama saanud ja “uued” rullerimisradade betoonplaadid on juba rahaks tehtud!Kas Kaitseliit on siis äriettevõte ärilise kasusaamise eesmärgiks?

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Tont. 12.03.2003 (09:19)
Vastavalt “käbi” nime all esineja loogikale pole meil ka Lossiparki vaja nagu seda ehitanud ja kasutanud sakslasi. Teeme kasvõi lollisti ja tulevikku arvestamata, peaasi et midagi teeme….

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Kaljo Neubauer 12.03.2003 (09:39)
Olen olnud selle lennuväljaga seotud mitukümmend aastat.Tean tema ehitust ja ekspluatatsiooni.Lennuväli on ise veel väga heas seisukorras,kui arvestada tema hooldamatust.Ehitatud on ta kuuekümnendate lõpus ja ekspluatatsiooni võetud 1971 aastal Tallinnast Lasnamäelt üle toodut 425 lennuväe hävituspolguga ja koos abiteenistustega.Esialgselt oli ta ette nähtud Risti tuumaraketibaasi kaitseks(likvideeriti 1977,23 veebruar ,muide milline tähtpäev neile! IRW)Hilisem ülesanne piirikaitse.Aga lennuväli on oma kuivendusega ja aluspõhjaga veel suuteline niimodi seisma aastakümmend vähemalt.Kas ei saaks siis hoida teda Teie ja minu lastele ja lastelastele,kui meie investeeringut tulevikku.Lagastatud maad on küll ka Pullapäl ja Rohuküla vahel,mis oleks vaja kasutusele võtta.Sinna oleks paras need tuulikud panna.Tuulikuga koos aga tulevad ka kõrgepinge liinid,mis on omakorda juba suurem oht lennuliiklusele.Praktikas kasutatakse 110 KV liine,mis on suht kõrged.Nii,et see tuulikute ehitus on lihtsalt lennuvälja suretamine.Ja need sajad miljonid tuleb uuesti investeerida,kui selleks tekib vajadus.(Mis on tõenäolisem,kui selle mittetekkimine)

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

linnaonkel 12.03.2003 (20:39)
Kiltsi lennuväli kuulub lindgrenliku Preeriana Haapsalu juurde samamoodi nagu lossipark ja lahesopid. Seal uitades tekib eriline vabaduse tunne, mida mõned, jah, on varmad lõhkumiseks kasutama. Aga vähemalt ei ole karta mõnd ootamatult väljakargavat eraomanikku nagu Topu kandis.

Kuuldes tuulepargist Rohuküla kandis kerkisid mulle esimesena silme ette Pullapää radarikünkad. Tuulikud sealsetel küngastel või isegi madalal merelahes lisaks Läänemaale erilist maalilisust.

Re: Lootust on et Haapsalu lennuväli jääb (Skoor: 0)
Külastaja on 08. 04, 2003 – 10:50 PM
On 4. august 2003. Sattudes Haapsallu, sõitsin terve lennuvälja risti-põiki läbi. Veendumus, et Haapsalu lennuväli peab jääma, süveneb iga korraga: heas korras rada, ruleerimisteed, lennukite perroon, angaarid. Need kõik on väga heas seisukorras ja võimalus, et nad mõne suletõmbega kõik võiksid hävida… ei ja veelkord ei. Kutsun üles kõiki, kel kainet mõtlemist, toetama lennuvälja säilitamist. EEHL-l peab plaani, kuidas meie käsutuses oleva ajupotensiaaliga anda meist sõltuv ja parim, et lennuväli ei häviks. Samas oleks seal võimalik suhteliselt väikeste kulutustega alustada praegusteski tingimustes eralennunudustegevust. Loetelu võiks alata: raja koristamine, märgistamine, tuulelipp, seisuplatsi ankrud, valve, angaari uksed… jne aga mõnest esimesest punktist juba piisab, et päriselt maanduda-tõusta… Teeme tööd! Ungru Lennuklubile ka rohkem ettevõtlikkust ja jaksu. Tavaliselt on kohalikest suurim abi. Kui Rakvere meeste initsiatiiv ei rauge, oleks see heaks eeskujuks aga Ungru, te olete Rakvere lennuklubi kõrval oma materiaal-tehnilise potensiaaliga lausa rikkurid… Võtke kinni, teeme ära, üheskoos!
Hendrik Agur

Kommentaarid on suletud.