Karda jäätumist!

Postitatud 7.november 2003 | Postitaja Marika Kulmar
Karda jäätumist!
Postitaja Lennuhuviline M on Reede, November 07, 2003 – 06:34 PM EET,
Kas vastab tõele, et talvel lendamisel ja suvel lendamisel pole mingit vahet; et talvel enne lendu ei pea uurima stardiraja ja maandumisraja seisukorda, pidurdustegurit, vee-, lume- või jääkihi paksust; et ei oleks parem kanda päikseprille kaitseks lumelt peegelduva valguse eest; et ei pea panema end soojemalt riidesse, et ei külmetaks end ära teel autost lennuki juurde ja enne lendu lennuki ülevaatuse ajal?

Vastame: ei vasta.

Suvel otsustame lennuilma üle visuaallennu ilmatingimuste ja tuule kriteeriumite järgi. Visuaallennu ilmatingimused määravad nähtavus ja rohkem kui poole taevast katva pilve alumine piir.

Visuallennus halb nähtavus halvendab navigeerimist ja me võime ära eksida. Pilve sees lennates võime kaotada orientatsiooni, kus pool on maa ja kus pool taevas. Keha ju harjub lennuki asendiga ära ja usub, et lennuk on horisontaalasendis reisilennul, kuigi tegelikult võibolla enam mitte.

Tuule kriteerium sõltub kasutatavast lennukist ja piloodi julgusest. Lennuki käsiraaamatus on kirjas, kui suure kiirusega tuules on üldse lubatud lennata, ja on antud ka maksimaalne proovitud külgtuule komponent stardil ja maandumisel. Piloodi julgusest sõltuv tuule kriteerium lubab vähekogenud piloodil lennata vaiksema tuulega kui rohkem kogenud piloodil. Piloodi tuule kriteerium on tavaliselt väiksem või võrdne lennuki tuule kriteeriumiga.

Ei tohiks minna lendama, kui tegelik tuul ületab lennukile lubatud tuult, ja pole soovitav lennata, kui tegelik tuul ületab piloodi tuule kriteeriumit.

Talvel peab hoolikamalt uurima lennuraja seisukorda.

Kui stardirajal on kiht sademeid, siis need takistavad lennuki liikumist rajal. Lennuki stardil hoojooks pikeneb, sest peame stardirajal sõitma ikka nii kaua, kuni on saavutatud maast eraldumise kiirus. Suurema takistuse tõttu maapinnal läheb selleks rohkem aega, mistõttu ongi vaja pikemat rada.

Kui maandumisrajal on kiht sademeid, siis need aitavad hoogu maha pidurdada kiiremini, kui me arvata oskasime ja võibolla isegi liiga kiiresti, mis võib lõhkuda lennukit ja tekitada vigastusi reisijatele. Kuid kui sama rada kasutada peale maandumist stardiks, siis võib see rada jääda lühikeseks ja startida pole sealt enam võimalik.

Kui raja pidurdustegur on halb, siis lennukis pidurile vajutades lennuki liikumise kiirus ei vähene nii kiiresti, kui me ootame, ja me võime rajalt välja sõita. Ruleerides liiga suure kiirusega võime teelt välja sõita ja ka suure kiirusega puhuv tuul võib lennuki teelt minema puhuda.

Talvel tuleb kõigele lisaks hinnata ka jäätumise võimalikkust.

Jäätumine muudab lennuki raskemaks, muudab lennuki juhitavust, põhjustab vibratsiooni ja lennuk võib lõpuks ka alla kukkuda.

Kui lennuki tegelik kaal lennu ajal on suurem kui lennukile lubatud maksimaalne stardikaal (kirjas lennuki käsiraamatus), siis võib lennuki mootori võimsusest mitte jätkuda lennuki õhus püsimiseks vajaliku lennukiiruse hoidmiseks ja lennuki konstruktsioon võib katki minna jää lisaraskuse all.

Jäätumine tekib, sest soodsates tingimustes sademed jäävad lennuki tiibade ja kere külge kinni ning jäätuvad. Sellist jääd on väga raske küljest ära saada ja juba jäätunud pinnal pakseneb jää kiiresti. Isegi kuni kiirusega mitu millimeetrit minutis.

Lennuki tiiva esiserv on määrava tähtsusega lennuki aerodünaamika seisukohalt. Tiiva esiservale tekib jää kõige meelsamini ja suurenenud lennutakistuse tõttu ei jätku mootori võimsusest lennuki õhus edasiviimiseks või siis lennuki raskuskese liigub lubatud piiridest välja jääst tekkinud lisaraskuse tõttu ja lennukit pole enam võimalik juhtida.

Lisaks tiibadele ja kerele võib jää tekkida ka propellerile, mille tagajärjeks on ka tavalisest suurem vibratsioon. Vibratsioon tekib ka tiivale tekkinud ebatasase jääkihi tõttu, kui tiiva peal tekivad õhukeerised. Liiga suure vibratsiooni tõttu võib lennu ajal lennuk lihtsalt puruneda. Mootoris võib jäätuda karburaator, mille tõttu mootor võib seiskuda lennu ajal.

Jäätumine on võimalik temperatuuridel -50C kuni +5C nii pilvedes, sademetes kui ka udus, mis tekib, kui õhk on väga niiske. Õhk on niiske, kui õhutemperatuur ja kastepunkt on teineteisele lähedal. Info jäätumise ohust on märgitud ilmakaartidele ja mõnikord ka ilmateadetesse.

Kui lennukil pole jäätõrje süsteeme, siis ei tohi lennata jäätumise tingimustes. Kui lennu ajal lennuk on jäätunud, siis tuleb jäätõrje süsteemide puudumisel laskuda soojemasse õhukihti või hädamaanduda. Jäätumise tunnused on suurem vibratsioon, juhitavuse muutumine, jäälilled aknal jne.

Kõige kindlam on ilma jäätõrje süsteemideta lennukiga mitte minna lendama, kui on võimalik lennuki jäätumine lennu ajal.

M.

4 kommentaari

Kommentaarid kuuluvad nende postitajale. Meie sisu eest ei vastuta.

Re: Karda jäätumist! (Skoor: 0)
Külastaja on 11. 07, 2003 – 08:27 PM
lennuki konstruktsioon võib katki minna jää lisaraskuse all:Arvan et taoline lennuk peab vastu kui lennata järske manöövreid vältides .Jääkiht lennuki kere küljes ei tohiks olla nii raske,et tõstaks kaalu pea kahekordseks või enamgi.Taolise jäähulga juures oleks tekkinud juba varem aerodünaamika halvapoolsed muutused.

Heikki. ULB

    Re: Re: Karda jäätumist!(Skoor: 0)
    Külastaja on 11. 10, 2003 – 12:09 PM
    Ega ma seda olukorda ise katsetanud ei ole küll :).
    Selles lennukoolis, kus ma käisin, räägiti, et kuigi lennukis tohib olla 2 inimest, kumbki kaalub (arvestuslikult) 80 kg, suudaks lennuk ka 2 150-kilost inimest ära vedada. Lennuki konstruktsiooni tugevuses on kindlasti arvesse võetud varud manöövrite jaoks. Aga kui see lennuk on õhus juba maksimaalses stardikaalus, siis oleks hea karta kõike, mis võib juhtuda maksimaalse stardikaalu ületamise tõttu.
    Ja kui sa lennu ajal märkadki jäätumisest tekkinud aerodünaamika halvapoolseid muutumisi, aga lähedal ei paista sobivaid kohti hädamaandumiseks, siis ma arvan, et võib küll juhtuda, et midagi võib lennuki konstruktsioonis katki minna, enne kui maanduda jõuad.

    Eks täpsemalt saame küsida meteoseminaril päris spetsialistide käest, kellel muidu pole aega või motivatsiooni selliseid tekstikesi kirjutada.

    M.

    [ Anonüümsed kommentaarid pole lubatud ]

Parandan (Skoor: 0)
Külastaja on 11. 18, 2003 – 03:35 PM
Sul, ‘Heikki.ULB’, oli õigus. Jää on nii kerge, et see lisaraskus eriti ei mõjuta midagi.

Muud parandused.

Pärast meteo seminari külastust sain aru, et kõik pole päris õige, mis ma olen kokku kirjutanud. Proovin nüüd asja parandada…

Lennuraja seisukorrast.

Paks lumi rajal takistab lennuki edasi liikumist. Maandumisel lume sisse pidurdustee on arvestatust lühem. Jääga või veega kaetud rajal on pidurdustegur halb ja pidurdustee tuleb arvestatust pikem.

Kui rada on lumest puhastamata, siis maandumisel on raske hinnata lennuki kõrgust rajast – kõik on ühtlane valge.

Pealkirja Talvel tuleb kõigele lisaks hinnata ka jäätumise võimalikkust all teisest lõigust võib loobuda. Esimene lõik muuta:

Jäätumine muudab lennuki juhitavust, põhjustab vibratsiooni, mootori seiskumist, kiirusmõõtja valenäitu ja lennuõnnetusi.

Neljanda lõigu juurde võiks lisada:

Kõige ohtlikum on ebatasane tekkinud jääkiht, mis muudab tiiva kuju kõige rohkem.

Jäätumisel kaob see osa tõstejõust, mida loob lennuki kere.

Jäätumine vähendab lennuki kriitilist kohtumisnurka.

Viienda lõigu juurde:

Propellerile tekkiv jää eemaldub labadelt erineval ajal propelleri pöörlemisel. Kui propelleri kõik labad pole ühesuguse kuju ja kaaluga, siis tekib väga tugev vibratsioon, mille tõttu propeller ja mootor võivad lennuki küljest ära tulla lennu ajal.

Kuidas ma võisin Pitot’ toru unustada? Pitot’ toru kohta tuleks lisada peale viiendat lõiku järgmine tekstilõik:

Pitot’ toru jäätumine põhjustab kiirusmõõtja valesid näite. Kui Pitot’ toru küljes on jää ja vähem õhku pääseb sealt sisse, siis kiirusmõõtja näitab väiksemat kiirust, kui lennukil tegelikult õhu suhtes on.

Õnneks oli mul õigus vähemalt selles: karda jäätumist. 🙂

M.

Re: Parandan(Skoor: 0)
Külastaja on 01. 06, 2004 – 04:43 PM
Veel kuulsin minust targematelt inimestelt selliseid jutte:
“Alla CAVOKi ärge talvel lendama minge!”
ja
“Kui õhutemperatuur on juba alla nulli, siis vesi on juba tahke ja lennuki külge enam ei jää ning uduvine on ju näha ja siis alles võiksid lennu lõpetada.”

M.

[ Anonüümsed kommentaarid pole lubatud ]

Kommentaarid on suletud.