Eralennundusega seotud juhtumid 2003 aastal

Postitatud 29.jaanuar 2004 | Postitaja Marika Kulmar | Rubriik MääratlemataEralennundusega seotud juhtumid 2003 aastal kommenteerimine on välja lülitatud
Eralennundusega seotud juhtumid 2003 aastal
Postitaja MarttiKuldma on Neljapäev, Jaanuar 29, 2004 – 12:07 PM EET,
Lennuliiklusteeninduse ASi poolt kokku pandud 2003 aasta intsidentide ülevaade lennujuhtide poolt vaadatuna.

Ülevaade PDF kujul

13 kommentaari

Kommentaarid kuuluvad nende postitajale. Meie sisu eest ei vastuta.

Re: Eralennundusega seotud juhtumid 2003 aastal (Skoor: 0)
Külastaja on 01. 29, 2004 – 04:13 PM
Pidagu me meeles, et startida tohib siis ja ainult siis, kui lennujuhi jutt sisaldab sõnu “luban startida” või “cleared for takeoff”.

Kas kohustuslikus ettekandepunktis ja ootetsoonis tuleb teatada ka oma kõrgus? Pakun, et jah.

Kui Tallinnasse saabumisel on vajadus lennuplaan edastada raadio teel, siis sobib seda teha APP lennujuhile (Tallinn Lähenemine, Tallinn Approach), kuna tal on tavaliselt kõige rohkem aega. Eks ju?

M.

    Re: Re: Eralennundusega seotud juhtumid 2003 aastal(Skoor: 0)
    Külastaja on 02. 21, 2004 – 08:04 PM
    Kohustuslikus ettekandepunktis tuleb piloodil teatada asukoht (ehk siis punkti nimi), kõrgus ja arvestuslik aeg järgmise kohustusliku ettekandepunkti kohale. Ootetsoonis ei ole kõrguse teatamine kohustuslik, küll aga tuleb teatada laskumisel/tõusul kõrguse vabastamine ning kõrgusele jõudmine.
    Lennuplaani raadio teel edastamine tuleb sooritada mitte hiljem kui 10 minutit enne kontrollitavasse õhuruumi sisenemist. Tõepoolest oleks seda hea teha Tallinna lendamise korral APP sagedusel kuna tavaolukorras on APP sagedus kõige vähem koormatud. Piloodile , kes seda teha kavatseb soovitaksin siiski sagedust eelnevalt pealt kuulata ja kuuldu järgi hinnata lennujuhi töökoormust.

    Üllar

    [ Anonüümsed kommentaarid pole lubatud ]

Re: Eralennundusega seotud juhtumid 2003 aastal (Skoor: 0)
Külastaja on 01. 31, 2004 – 09:40 AM
Jaa-jaa. Seda kokkuvõtet lugedes jääb kahjuks küll üldmulje, et paljude rikkumiste põhjustajaks on ülikerglennukite piloodid. Mis sellest järeldub? Ilmselt, et tuleks tõsta ülikerglennukite pilootide õppetaset. Liit ehk saaks ka õla alla panna – korraldage täiendõpet. Muidu tõesti varsti puksitakse teid Tallinast lõplikult välja ja päris objektiivsetel põhjustel. Ja väikelennukite pilootide maine ka kannatab! See ei ole hea, tuleks tõsiselt tegutseda!
Eralendur PL

Re: Eralennundusega seotud juhtumid 2003 aastal (Skoor: 0)
Külastaja on 01. 31, 2004 – 09:47 AM
Tegelikult tekkis veel kiusatus teada saada kas need ongi siis kõik eralennundusega seotud juhtumid 2003 aastal või on need kuidagi kontekstist esile toodud? Siis paistavad küll UL-d välja. Kas liidu lehe toimetajad või keegi muu teadja oskaks öelda? Ja kas saaks näha ka 2002 aasta kokkuvõtet, et võrrelda ja õpetlikku lugemist oleks?

    Re: Re: Eralennundusega seotud juhtumid 2003 aastal (Skoor: 1)
    JaanusTeiva (teiva@online.ee) on 01. 31, 2004 – 12:01 PM
    (Kasutaja info | Saada sõnum) http://www.pilots.ee
    Kui vaadata Lennuliiklusteeninduse kodulehe uudiseid, kus samale failile link on, siis tundub küll, et tegemist on kõikide eralennunduse raadioside ja lennureeglitega seotud intsidentide kirjeldamisega 2003 aastast, mitte lihtsalt valikulise väljatoomisega. 2002 üldist intsidentide kokkuvõtet võib vaadata Lennuameti kodulehel: link. Kas EANS 2002 aasta kohta oma rapordi on avaldanud seda ma ei tea aga järsku mõni lennujuht või lihtsalt teadja oskab juhatada?

    [ Anonüümsed kommentaarid pole lubatud ]

    Re: Re: Eralennundusega seotud juhtumid 2003 aastal(Skoor: 0)
    Külastaja on 02. 04, 2004 – 07:22 AM
    Kirjas on vaid LLT-AS-ga seotud juhtumid.

    [ Anonüümsed kommentaarid pole lubatud ]

Re: Eralennundusega seotud juhtumid 2003 aastal (Skoor: 0)
Külastaja on 01. 31, 2004 – 10:05 AM
No see andis nüüd küll ülevaate, mis oleks pidanud nägemata jääma. Jube!!! Saan aru miks Tallinn väike lennukitest lahti tahab saada. Ja ma arvan, et õppimise esimesed tunnid peaks toimuma ikka G-klassi õhuruumis algajatel on muuga tegemist, mitte selle raadio sidega skandaale korraldada.

    Re: Re: Eralennundusega seotud juhtumid 2003 aastal(Skoor: 0)
    Külastaja on 02. 05, 2004 – 10:51 AM
    Arvan, et ikka on parem, et me seda ülevaadet nägime. Muidu oleks Tallinna Lennujaama tahe väikestest lennukitest lahti saada meie jaoks põhjendamata. Samas Lennuliiklusteeninduse AS pole teinud ettepanekut väikesed lennukid Tallinnast üldse ära ajada. Kriisireguleerimise osakonna jkt on teinud ettepaneku kõigest “asuda seadusandlikult piirama ülikerglennukite tegevust rahvusvahelise lennuliiklusega koormatud ajaperioodidel. ” [2003. aasta I kvartali lennuohutuse kokkuvõte]

    Siiski pole intsidentide põhjused väikeste lennukite liigses rohkuses. Aga tipptundidel on küll parem mitte veeta lennuaega ootetsoonides, vaid minna lendama muul ajal. Tipptunnid võiks määratleda iga kord, kui uus liinilendude plaan koostatakse.

    Algajaid pole vaja ära ajada kontrollimata õhuruumi. Tuleb lennata igasuguses õhuruumis, kus aga saab. Et lennureeglite õppimine ei tunduks õpilasele mõttetuna. Neid tegevusi, mida õpilane pole veel võimeline lennu ajal sooritama, võiks tema eest teha õpetaja – milleks ta siis veel kaasas on. Õpetaja “päästab ära” ohtlikud olukorrad ning pärast lendu on vaja arutada, mida valesti tehti ja kuidas oleks pidanud tegema. Väljast vaadates peaks õppelennud olema sama ohutud kui muud lennud.

    Kellel load juba käes, aga ikka intsidente juhtub, siis nende põhjuseks pakun seda, et on täitmata jäänud Liivamäe õpikus kirjeldatud soovitus – enne lendu läbi mõelda lennuülesanne ja sellega seonduv. Aga kui õpilase ajast seda harjumust pole tekkinud, siis minnaksegi lendama nagu autoga poodi õlle järgi.

    M.

    [ Anonüümsed kommentaarid pole lubatud ]

Re: Eralennundusega seotud juhtumid 2003 aastal (Skoor: 0)
Külastaja on 01. 31, 2004 – 02:40 PM
Väga kurb lugeda. Olles ise ULL piloot ja seotud Tackmer Airis koolituse korraldusega, võin kinnitada, et ULL pilootide koolitus toimub PPL programmi järgi ainult väikeste eranditega. Erandid puudutavad õhusõiduki ehitust ja lisaks on teema:ülikerglennuki käitamine. Lennureeglid, raadioside jms. mis on seotud landamisega on samas mahus PPL. Lisaks raadioside eksamieelsed konsultatsioonid oma õpetajalt ja eksamineerjatelt. Kokku ca 50 tundi ning päris karm eksam kus nagu tavaliselt on koos raadioside lennureeglitega ja kaardil lendamisega. Lennutunde on 35 see on 10 tundi vähem kui PPL aga enamus lennatakse Tallinnas ja kõigest sellest tulenevalt peaksid piloodikoolituse lõpetanud lendama Tallinnas just ilma probleemideta ja kinnisilmi. Paraku…
Ma arvan, et põhiline põhjus on see, et ei keskenduta ainult lennule, tähelepanu on hajunud kas jutu rääkimisele kõrvalistujaga, alla vaatamisega jms. Ootan ettepanekuid, arvamusi PLL ja ULL omanikelt. Lisaks oleme algõppe konveiermaandumisi üle Viinud. Ämarisse ja Tapale. Eestis lendamisel aga ei saa Tallinnast üle ega ümber.
Enn Noorkõiv,
AS Tackmer Air juhatuse esimees

Re: Eralennundusega seotud juhtumid 2003 aastal (Skoor: 0)
Külastaja on 02. 02, 2004 – 12:39 PM
See dokument ei tundu tegelikult usaldatav. Välimuselt tundub ta ka mitteametlik. Pole tal pealkirja ega koostaja nime. Aga leitud on ta firma ametlikult kodulehelt, kus viite panemisel on tehtud viga, nii et ta seal ei avaneks.
Intsidendid on kajastatud ühepoolselt. Kuupäevad ja muud andmed võiks ka olla. Ainult osalejate nimed peavad seaduse järgi saladusse jääma.

Intsidentide kohta võiks avaldada ikkagi ainult uurimiskomisjoni raportid või sündmustiku lühikirjeldused, nagu mujal maailmas tehakse.
Näiteid:
USA http://ntsb.gov/ntsb/query.asp,
Inglismaa http://www.dft.gov.uk/stellent/groups/dft_control/documents/contentservertemplate/dft_index.hcst?n=5173&l=3,
Austraalia http://www.atsb.gov.au/aviation/occurs/index.cfm,
Uus-Meremaa http://www.taic.org.nz/aviation/,
Kogu maailma kohta http://www.airdisaster.com/cgi_bin/database.cgi

Eesti Lennuameti veebis on ka peaaegu sobilik koht olemas http://www.ecaa.ee/atp/index.html?id=422.

Intsidente avaldada on vaja. Hea, et niigi palju seda infot välja lekitati.
Olen kuskilt lugenud, et parem on õppida teiste vigadest, sest oma vigadest õppimiseks sa ei ela piisavalt kaua.

M.

Kui palju neist intsidentidest juhtus õppelendudel? Pakun, et pooled. Kuidas on lennuõpetajad kui pilootidest kõige targemad seda võimaldanud?
Eks neil on töökoormus suur. Minu õpetajal oli 15 õpilast. Ise rääkis, et 4-5 oleks paras.

Re: Eralennundusega seotud juhtumid 2003 aastal (Skoor: 0)
Külastaja on 02. 02, 2004 – 03:58 PM
Tere!

Antud ülevaate ühe koostajana soovin veidike kommenteerida eelnevaid küsimusi. Tõepoolest, see pole n.ö. ametlik uurimus. Pigem tuleks seda võtta kui probleemidele tähelepanu juhtimist. Oleme firmasiseselt taolisi bülletääne koostanud juba mitu aastat ning neid lugedes ja toimetades hakkavad silma vead, mis korduvad ikka ja jälle. Tihti on aga nii, et mõnda reeglit rikkunud piloot ei saagi teada, et ta seda rikkus. Meie eesmärk oligi pöörata pilootide tähelepanu tekkinud probleemidele ning pakkuda välja omapoolsed selgitusi ja ka lahendusi. Antud loetelust jätsime teadlikult välja 2003 aastal toimunud õnnetusjuhtumid kuna neid uurivad spetsiaalsed komisjonid. Samuti ei soovinud me kirja panna juhtumite täpset aega, õhusõiduki kutsungit vms. Pole ju tähtis kes vea tegi, vaid see, et tegija ise ja teised tema veast õpiksid. Eelnevates kommentaarides on ka arvamus, et avaldatud nimekiri pole usaldusväärne. Antud informatsioon on koostatud lennujuhtide töögrupi poolt kasutades torni- ja lähenemislennujuhi päevikusse kantud märkusi ja muud olemasolevat informatsiooni (radaripildi-ja raadioside väljavõtted vms.). Taolist kokkuvõtet on tehtud juba aastaid, uudne on vaid selle internetti paigutamine. Ülevaate eesmärk oli juhtida tähelepanu probleemidele, lennujuhipoolsete soovituste andmine ning seega lennuohutuse suurendamine. Samas ootame me ka pilootidepoolseid kommentaare nii antud juhtmite ning ka tulevikus taoliste kokkuvõtete koostamise kohta. Loomulikult ootame ka piloodipoolsed küsimusi olukordade kohta, mil lennujuhtide korraldused jäävad arusaamatuks. Vastame nendele meeleldi. On ju lennujuhid teile teenuse pakkujad mtte vastupidi.
Tarmo Pihlak
pihlak@eans.ee

    Re: Re: Eralennundusega seotud juhtumid 2003 aastal(Skoor: 0)
    Külastaja on 02. 03, 2004 – 02:45 PM
    Arvan, et on vaja lisada kuupäev ja lennuki tüüp. Intsident nr 1 Juuni 2003 tundub olevat kui mu enda sooritatud. Aga kindel ma ka pole.
    Tol ajal toimus mu esimene marsruutlend ja koos õpetajaga valmistusime minema Tapale Saku kaudu. Ruleerimise ajal lubati minna Tapale otse. Selleks polnud me valmistunud. Lennu ajal mina hoidsin kaardil näppu sellel kohal, kus ma arvasin, et me asume, aga näpp ei olnud tegelikult õiges kohas. Kõrgust teatades ma alati loen selle kõrgusmõõtjalt maha. Aga ma pole kindel, kas ma lähiala piiril üldse teatasin midagi.
    Tegelikult tundusid veel mõned intsidendid natuke tuttavad, aga minu samalaadsed vead toimusid teistel aegadel.

    Kommenteerin siis ka mõningaid teisi intsidente.

    Mai 2003 nr 8.
    Olen kuulnud, et Eurostaris on mingi paber, kus kirjas eriolukordade transponderi koodid – nii et piloot ei tea neid peast, aga teab, kust vaadata. Äkki Eurostariga palju lennanud piloot lendas selle juhtumi ajal mingi teise ülikerglennukiga, näiteks Ikarusega, kus polnud mingeid vihjeid transponderi koodi kohta sellise olukorra jaoks.
    Teiseks ütlen, et kui lennu ajal ülikerglennuki piloot asub torni poole seljaga (st lennuk lendab tornist eemale nagu näiteks pärituule osa), siis ta ei saa näha tornist näidatavaid valgussignaale.

    Juuli 2003 nr 1.
    Lendasin ükskord ka ise MUUGA poole põhja suunast kaardi järgi. Kõrvalistuja näppis oma lõbuks GPSi ja ütles mulle, et ma lendan natuke vales suunas. MUUGA asub kaardi järgi keset lahte poi kohal, aga ta GPS näitas, et MUUGA asub sadama kohal. Aga see on vist tegelikust asukohast umbes 1 miil hoopis kagus.
    Kui küsiti piloodi käest asukoha kinnitust, siis ta võis arvata, et lennujuht enne hästi ei kuulnud ja ütles oma jutu uuesti. Ülikerglennuk läbib 1 miili natuke vähem kui minutiga. Võibolla ta arvestas selle ajaga. Võibolla ta lendas GPSi järgi ja seal polnud joonistatud lähiala piiri või MUUGA oli vales kohas.

    Lubati pärituule osa, aga ühineti baasosaga Aprill 2003 nr 3 ja Juuli 2003 nr 2.
    Teame, et ühinemiseks pärituule osaga tuleb lennata pärituule osa algusesse ja see asub ülikerglennuki jaoks umbes torni traaversil (Tallinnas). Vale ühinemist võib põhjustada aga mitte vabandada triivimine. Võibolla otsustati lennata mitte pärituule osa algusesse vaid keskele, aga tuul kandis lennuki pärituule osa lõppu ja siis oligi vaja kähku pöörata ja nii ta sattuski baasosale.

    Aprill 2003 nr 1.
    Ei saa olla “tõenäoliselt koolituslend”. Kui lennuplaanis on RMK/SCHOOLFLIGHT, siis on õppelend, muidu mitte.

    Pole jah tähtis, kes vea tegi, aga kes vea tegi, peab sellest ise ka teada saama.
    Sellised kokkuvõtted võiks ilmuda tihemini. Arutleda võiks ka seltskonnaga siin, sest kõik ei saa kokku igal laupäeval kell 12 Viljandi lennuväljal.

    M.

    [ Anonüümsed kommentaarid pole lubatud ]

Re: Eralennundusega seotud juhtumid 2003 aastal (Skoor: 0)
Külastaja on 02. 02, 2004 – 08:30 PM
Tere.
Õige ta on, et lennunduseson ka teiste vigadest võimalik õppida. Minu lennuõpetaja Ridali lennuklubist ütles ikka, et: vigadest tuleb õppida aga vigu ei tohi korrata. Pole mingit tähtsust kellega ja millal mingi intsident juhtus, osalised teavad või on teavitatud nendest juhtumistest nii kui nii. Oluline oleks kõikidel lendajatel ja eelkõige lennuõpetajatel omad järeldused teha ja tulevaste lendajate õpetamisel teatud reeglitele ehk rohkem tähelepanu pöörata. Enn Noorkõiv eelnevas kommentaris kutsus üles arutama, mida võiks muuta, et intsidente ei oleks nii palju. Ja ma loodan, et lennuõpetajad siinkohal rohkem sõna võtaksid ja oma arvamust avaldaksid.
Minu soovitus oleks – koolituse organiseerijatel pöörata rohkem tähelepanu sellele, kuidas viiakse läbi nii teooriakoolitust kui praktilist õpet. Nõuda ka lennuõpetajatelt kvaliteetset tulemust. Kui räägitakse 14-15 õpilasest ühe lennuõpetaja kohta samal ajal, siis kvaliteedi kohta oleks vist piinlik küsidagi. Päris mitmel liidu korraldatud seminaril, on mainitud, kui oluline on koolitusel lennueelne ja lennujärgne individuaalne briifing õpilasega. See peaks sisaldama ka teatud lennureeglite ja fraseoloogia kordamist enne lennukisse istumist ning analüüsi, peale lennu lõppemist. Kahjuks möödunud aastal kuulsin nii mõnigi kord lennuõpilastelt juhustest, kus lennukisse istudes ei teadnud nad millist harjutust lendama minnakse. Aga see selleks.

Minu kolleegide poolt koostatud kokkuvõte on tehtud kõikidest toimunud ja kirjalikult lennujuhtide poolt fikseeritud intsidentidest. Mingit erandit isikute, klubide, lennukoolide tasandil tehtud ei ole. Ja eesmärgiks pole ka süüdlastele näpuga näitamine. Leidke aega ja analüüsige neid juhtumeid klubide siseselt oma õpilaste ja õpetajatega. See tuleb vaid kasuks.

Tervitades
Marika Kisand, lennujuht ja purilennuõpetaja

Kommentaarid on suletud.