Meie Peedu…

Postitatud 18.mai 2004 | Postitaja Marika Kulmar
Meie Peedu…
Postitaja HendrikAgur on Teisipäev, Mai 18, 2004 – 02:35 PM EET,
Kuidagi teisiti ei oska alustada seda rasket kirjatükki, mida oi-kuidas, kuidas poleks iial soovinud. Raske, väga raske südame ja kurbusega… ehkki ametlikult peaks uudise paelkirjaks justkui olema, et: 11.05.04 kella 22.46 kadus radariekraanilt helikopter Robinson-44 registritunnusega ES-HPV. Mitmepäevaste laiaulatuslike otsingutulemustena leiti…
Jah, me teame mis juhtus. Aga Peedut ei ole enam meie hulgas. Miks on nii, et toredate inimeste saatused lähevad teinekord, kuidas just mittekeegi ei kujutaks ega sooviks. Siinkohal stopp! Ja veel raskema südamega – olen aus, sest kui Peedu teadnuks et niiviisi kirjutaksin, kiidaks ta selle kindlasti heaks. Sa Peedu kui lendasid, ei pöördunud mitte kunagi tagasi, Sa lendasid riskipiiril rasketes ilmastikuoludes, Sa teadsid seda ja rääkisid sellest ka sõpradele. See hind on liiga, liiga karm, mille maksime. Maksime sellega, et Sind… pole enam. Rangeks mõtteaineks teistele… pilootidele. Kas seekord oli ka nii, kas ehk seekord olid tagasi pööramas? Suund ju oli Võrtsjärve suunas? Nägin nüüd siis ise… Me ei tea, ilmselt ei saagi teada ja need küsimused jäävad aga lein on meil ühine ning väga raskesti omaks võetav. Jah, väga raskesti.
Kallid Peedu tütrekesed Minna, Karin ja Liisi, omaksed kullakesed, Eesti piloodid-sõbrad on mõtteis Teiega. Teie isa, kaasa ja meie hea sõbrake jääb meie kõigi mälestusse hea, sõbraliku, abivalmis ja eriliselt mõnusa inimese ning kaaslasena.
Allakirjutanu teab, mis räägib. Kaotades haruldase sõbra, on meie valu ja kurbus lohutamatu. Aga see on karm reaalsus, mille läbi kõik juhtuda sai. Seotud füüsikaseaduste, tehnika korrasoleku, tervisliku ja vaimse seisundiga. Ja … Jumalaga. Kuid kindlasti nende ja veel paljuga.

Lendamine, teame ju, on kõrgendatud riskidega seotud. Millised saavad olema õnnetuse uurimistulemused, millised tegevused tehti ja jäeti tegemata Peedu enda ja riiklike institutsioonide poolt, selguvad niigi. Siin neid rohkem ei puuduta. Siin anname sõna sõpradele. Meenutame Peedut kui inimest ja sõpra, lennunudsfanaatikut. Ta ju elab meie hinges edasi. Me ju teame tema muhedat naeratust, juttu ja abivalmis kätt. Me ju teame.

Sõbrad, lisage omi mälestusi Peedust. Hoiame teda mälestustes ja meenutame. Peedu Sa ei unune, usu!

5 kommentaari

Kommentaarid kuuluvad nende postitajale. Meie sisu eest ei vastuta.

Re: Meie Peedu… (Skoor: 1)
HendrikAgur (hendrik@pilots.ee)
on 05. 18, 2004 – 01:56 PM
(Kasutaja info | Saada sõnum) http://www.treklaam.ee
Peedu elutempo oli nii kiire, alati-alati pidi ta tulema külla, et räägime juttu ja teeme sauna aga erinevatel põhjustel tuligi Peedu mulle vahest külla aga mitte spetsiaalselt ja rahulikult, sest seda aega, seda tal alati nappis, vaid läbitormates, küll sõpradega Inglismaalt või Soomest. Rahmeldis nagu ta oli, kuid samas nii rahulik ja muhe. Mõnus mees. Super suhete hoidja ja abivalmis aitaja, olgu see Urvaste koguduse oreliremont või külapoiss, kellest kui pojast väärikas mees kasvatada. Peamiselt viimasel ajal kopteriga reisis Peedu. Kopter, see sobis talle. Selle juhiste taga oli mees õiges elemendis ja paigas. Seda kinnitas ta ise mulle viimati, kui täitis oma ammuse lubaduse meid lastega huvilennule viia. Aga mis üllatus? Peale ametlikku raadiosidet lennujuhiga valjenes kõrvaklappides muusika. Vivaldi! Jah, ta nautis mu imestust ja kinnitas, et nii ta lendabki. Selle sisseehitatud muusikasüsteemi üle oli ta väga õnnelik. Vivaldi kõrvades ja kaunis Eestimaa loodus jalge ees. Samas Peedu-Peedu, veelkord vibutaksin Sulle näppu, sest jah, Sina olid ju see kes kunagi ilma eest tagasi ei pööranud. Ehk seekord… aga seda me ei tea..
Su juures külas, no lihtsalt ei lähe meelest iial, rääkid Sa oma tütrekestega võro keelen ja seda mitte eputamise pärast, vaid nii ongi. Nii vahva ja armas, kulla tütred, palun jätkake seda traditsiooni, Teie isa auks.

Ja veel, mis puudutab Tallinn Airshow`sse, siis Peedu oli valmistumas oma lennukiga Cessnade grupilennus osalema. Vaid lennuki treeninguteks broneerimise küsimus jäi. Kui nüüd on tulnud arvamusi, et peale nii sagedaid lennuõnnetusi oleks mõttekas lennushow ära jätta, siis siinkohal võtan julguse ja õiguse sõnastada Peedu võimaliku soovi, kui ta seda vaid öelda saaks: „Poisid jätke nüüd jama, tehke kindlasti show ära, ja võtke minust vaid õpetust… aga olen teiega seal!“. Nii julgeb öelda sõbra kohta sõber. Peedu oli hingelt lennundusinimene, pühendunud huviline ja fanaatik. Ja õnneks on tänaseks kinnitanud seda ka kõik Peedu omaksed. Me teame kellest ja mida räägime.
See oli Peedu… Meie Peedu

Re: Meie Peedu… (Skoor: 0)
Külastaja on 05. 19, 2004 – 09:17 AM
Olen mitmel korral oma kodulennuväljale lennates Peedu kodulennuväljal maandunud ja iga kord Peedult midagi uut lendamisest kuulnud. Lendamine oli Peedu elu. Kahjuks võttis ta mõtetuid riske ja seda eriti viimasel lennul…
Kaastunne omastele ja sõpradele!
Enn Noorkõiv

Ants Taulit (Skoor: 1)
MarttiKuldma (martti@lennuklubi.ee)
on 05. 19, 2004 – 12:13 PM
(Kasutaja info | Saada sõnum) http://www.lennuklubi.ee
Armsad sõbrad

Kirg lennata ühendab meid ühisesse sõprusringi vahet tegemata kas me üksteist päriselt tunneme või mitte. See metsik kirg hoiab meid oma taevalikus haardes. Oleme nagu lõunasse sõudev kureparv, igal oma linnuhing sees. Keegi ei oska täpselt öelda, miks see nii on. Võib-olla olime eelmises elus linnud ja võib-olla kord lahkudes saame jälle lindudeks? Ma ei tundnud maises elus Peedut, ei tundnud Andrest, pole vahet, leinan neid sellele vaatamata kui oma lähedasi sõpru ja tunnen kaasa lahkunud sõprade lähedastele ja meie liidu perele. Olime Peedu otsingul. Soontaga laante tagant hakkas kostma sookure kurblik hüüd. Puulatvade tagant ilmus nähtavale üksik hall sookurg, kes meie peade kohal mõneks ajaks tiirutama jäi ja siis suuri ringe tehes kaugusesse kadus. Meie keskel seisis Peedu elukaaslane Külli. Keegi meist ei suutnud pilku pöörata üha kaugenevast üksikust sookurest. Kas see oli hüvastijätt??

Ants Taul

Re: Meie Peedu… (Skoor: 0)
Külastaja on 05. 21, 2004 – 08:06 AM
Ühinen siinkirjutajatega sada protsenti. Peedu inimikkus ja südamlikkus oli tähelepanuväärsed. Lihtsa inimesena leidis ta paljudega kiiresti ühise keele ja oli alati heaks kaaslaseks ning sõbraks. Lendamist nautis Peedu küll täiel rinnal. Ise, mittelennundusinimesena ei oska kommenteerida tema paljuräägitud riskilembust, kuid igati turvaline tundus külla temaga kaasa lennata. Raske on tõdeda, et teda meil enam pole. Langetame pea ja meenutame Peedut lihtsa ja hea inimesena. Tütardele sügav kaastune.
Jaak

Re: Meie Peedu… (Skoor: 1)
HendrikAgur (hendrik@pilots.ee)
on 05. 21, 2004 – 04:57 PM
(Kasutaja info | Saada sõnum) http://www.treklaam.ee
Peedu ärasaatmise jumalateenistus on 23.05.04 kell 12 Urvaste kirikus.

Kommentaarid on suletud.