Lennundusnäitusel Berliinis ILA 2004

Postitatud 25.mai 2004 | Postitaja Marika Kulmar
Lennundusnäitusel Berliinis ILA 2004
Postitaja Marika Kulmar on Teisipäev, Mai 25, 2004 – 12:24 PM EET,
ILA 2004 (lennundusnäitus ja airshow Berliinis Schönefeldi lennuväljal) reis toimus 13.-16.5.2004. Kuigi reisist huvitatuid ja küsijaid oli ligi 30, võtsid reisi ette 12 huvilist:
Theo, Silver, Priit, Toomas, Marika, Tõnu, Kaido, Mait, Georg, Siim, Anti ja Enn.

Ennu muljed:
Mida nägime?

Esimesel päeval külastasime kahte era- ja hobilendude lennuvälja Berliini ümbruses. Hästi lihtne murulennuväli oli Saarmundi (EDCS, http://www.flugplatz-saarmund.de) hobikorras lendajatele. Lennuvälja kasutamiseks on erineval kõrgusel ja kaugusel kolm lennuvälja ringi: deltaplaanidele, purilennukitele, üikerglennukitele ja mootorlennukitele.

Teine külastatud lennuväli oli asfaltkattega hästi välja ehitatud ja varustatud Schönhagen (EDAZ, http://www.edaz.de). Lennuvälja territooriumil toodetakse kerglennukeid Aquila A 210 stardimassiga kuni 750 kg. Meile näidati kerede valmistamist.

Messil tundsin rohkem huvi ülikerglennukite ja kerglennukite vastu. Võrreldes aastaga 2002 oli väljas rohkem ülikerglennukeid ja lisandunud olid kerglennukid, mida kaks aastat tagasi praktiliselt näitusel ei olnud. Ikarus tehase esindaja võis kinnitada, et Ikarus C 42 on endiselt ülekaalukalt enim toodetud ülikerglennuk Euroopas. Näitusel oli väljas ka Ikarus tehase uus metallkerega ülikerglennuk. Uued ülikerglennukid, rääkimata kerglennukitest on varustatud instrumentaallendudeks vajalike seadmetega.

Tõnu pildid:
Tõnu käis Junkersiga huvilennul.
Pilt ülal: Junkers Ju-52 enne lendu. Ilm pole just kiita ja ilusaid vaateid garanteerida ei saa.


Vaade lennuki seest. Kõigile jätkus istekohti akna alla.


Vaade Berliini teletornile ja kaasa lennanud lennukile An-2.


Vaade Berliini Tempelhofi lennuväljale.

Priidu muljed:

Väga huvitav etteaste oli õhulahingu imiteerimine, kus osales Fokker triplaan (Red Baron) ja biplaan. Mul õnnestus endale hankida korralik suveniirpropeller (ca 1.70 cm), mis jõudis pagasis kenasti Tallinna. Potsdamis, ajalooliselt huvitavas sihtkohas sai kiirvisiidil käidud.

Priidu pildid:


Lind


RedBaron


Fokker


Ju-52

Marika muljed:

See oli suurim lennushow, mida külastanud olen ja selle jaoks olid plaanid ka suured: vaatan kõiki lende, käin kõikide lennukite kokpittides, kus vähegi saab, vaatan läbi kõik paviljonid ning ostan endale lendamise varustust ja perele suveniire. Show külastuspäevadeks oli valida reede või laupäev. Valisime kõik reede, sest enamus potentsiaalseid külastajaid on siis tööl ja laupäevaks oli ka halvem ilm prognoositud.

Esialgu tundusidki lennud kõige huvitavamad. Lennuk, mis lennu ajal kõvemat müra tegi, esialgu minu tähelepanu osaliseks ka sai. Väga hea mulje jätsid grupilennud – 6 kahetiivalist lennukit grupis ja kõige pilkupüüdvam oli muidugi 8 lennuki grupilend koos värvilise suitsuga. Võlus ka suur 2 propellermootoriga ja paksu kerega tumehalli värvi lennuk oma vigurlennuga ja ta sooritas maandumise väga efektse – sööstis peaaegu otse alla ja siis maandus rajale täpselt enda ette. Väiksemad vigurlennukid tegid ka nauditavaid trikke, mis tekitas mõtte, et lahe oleks ise ka midagi sellist osata.

Huvitav, et suurte lennukite kokpitte ei õnnestunudki näha. Õnneks jätkus mul taipamist suurte sõjalennukite juurest ka väikeste tsiviilkasutuse lennukite juurde tulla ja käisin läbi kogu “General Aviation Avenue”, kus ka mulle kõige tuttavam lennuk, Ikarus, oli. Seal oli üsna vähe neid lennukeid, mille maksimaalne stardikaal on alla 500 kg ja 450 kg polnud ühelgi, nii et oma UL loaga saab ikka väga väheseid lennukeid juhtida.

Lennukeid oli väga palju ja erinevaid, nii et raske oli samasugustel vahetki teha: oli ülatiivalisi ja alatiivalisi, ühekohalisi, kahekohalisi kõrvuti istmetega, kahekohalisi ühsteise taga asuvate istmetega, neljakohalisi ja rohkema arvu istekohtadega, oli helikoptereid ja isegi ka motodeltaplaane. Lennukite kokpitis paistsid olevat tavalised “kellad” ja enamusel oli ka aviohorisont, mida Ikarusel pole. Uuemad ja mugavamad lennukid olid sellised, et paneeli alumises ääres on vaid minimaaalselt vajalikud “kellad” – kiirusmõõtja, kõrgusmõõtja, magnetkompass ning ülevalpool ainult 2 suurt ekraani, millel kuvatakse kõik vajalik – ühel lendamise “kellad”, teisel mootori näidikud või lennukaart.

Nägin ka lähedalt ühte vigurlennukit, millel oli lendamise skeem näidikute paneeli keskele kinnitatud. Paneelilt ei leidnud ma aviohorisonti ja ei jõudnud ära imestada, kuidas vigurlendur ilma selleta hakkama saab ja eriti laupäevase ilmaga, kui maa ja taevas peaaegu ühte värvi olid.

Laupäeval läksid messile need, kes tahtsid. Otsustasin, et nüüd vaatan ära kõik, mis eile vaatamata jäi, ja ostan asju ka, aga läks teisiti.

Ostsime linna ühistranspordi päevakaardi ja hakkasime hotellist sõitma. Puhkepäeva tõttu paljud otsesõitvad bussid-rongid ei käinud ja nii saabusime umbes 2 bussi ja 5 rongiga 2-5 peatuse kaupa sõites kohale. Esimesest väravast lubati piletite omanikud kiiremini edasi. Näitasime oma eilseid pileteid, sest pileti kontroll toimus visuaalselt ja pääsesime kiiresti kassa juurde, et tänaseks pileteid osta. Tudengile tuli odavam. Edasi tavalisest turvakontrollist läbi, koti sisse seekord ei vaadatud ja siis pileti kontrollija luges masinaga pileti vöötkoodi ja lugejale ilmus teade – GO. Olimegi sees.

Pilved oli madalamal kui eile ja seetõttu olid ka lendavad lennukid näha suuremad, sest pilve sisse nad ei läinud. Rahvast oli umbes sama palju kui eilegi. Seisime AWACS lennukisse pääsu järjekorra ära ja saime niisiis ühe suure lennuki sees ära käidud.

Esialgu tundus, et halvem ilm lendude toimumist ei mõjuta. Pealelõunal hakkas vihma sadama. Siis ruleerisid jälle kuulsad sinise-punase-valge kirjud lennukid kaheksakesi ruleerimisteele. Varsti kaks läksid tagasi ja ülejäänud joondusid rajale ja ootasid. Vihma hakkas sadama rohkem ja raja äärde tekkis päris palju vabu kohti pealtvaatajatele. Siis ruleerisid ülejäänud 6 lennukit ka tagasi.

Tuli järgmine lennuk, hävitaja, starti. Hävitajad lummasid enamasti kõva müraga ja kiire lennuga üle lennuraja igas asendis. Üks hävitaja näitas, et ta suudab koha peal õhus paigal seista, liikuda aeglaselt külg ees ja koguni aeglaselt tagurpidigi. Huvitav, et sellest lennukist kohe helikopterit ei tehtud. Päris helikoptereid oli samuti showl palju ja nad tegid lende ka.

Käisin ka korra mõnes paviljonis ning seal oli jällegi palju rahvast seekord vihma eest peitu pugenud ja mulle tundus, et väljas on ikkagi huvitavam. Jõudsin välja ja olingi 6 kahetiivalise lennuki grupilennu maha maganud. Edasi pühendusin rahulikult lennuprogrammi vaatamisele. Lõpus tulidki need 8 lennukit tagasi ja tegid oma lennu ära.

Messilt sain palju toredaid elamusi ning saagiks võtmehoidjaid ja kaelapaela kirjaga “Remove before flight”, mis väga meeldisid Tegeli lennujaama turvatöötajatele ja tegid neil tuju heaks.

0 kommentaari

Kommentaarid on suletud.