Lend üle Torupillitalu

Postitatud 24.august 2004 | Postitaja Marika Kulmar | Rubriik ÜritusedLend üle Torupillitalu kommenteerimine on välja lülitatud
Lend üle Torupillitalu
Postitaja HendrikAgur on Teisipäev, August 24, 2004 – 08:02 PM EET,
Lisatud 23.08.04
Kerglennupäevad Torupillitalus Riidajal on selleks korraks lõppenud ja osalejatel-korraldajatel, vaid positiivsed muljed. Ilm oli täpselt välja timmitud: ürituse alguseks avanes taevas, esimese päeva õhtuks saabus tuulevaikus koos kaunilt loojuva päikesega. Mootorvarjudele ja motodeltaplaanidele parim. Muide Eesti taevas lendasid korraga kaks inimest kellel ainsana ametlik pädevus sellise lennumasinaga lennata. Lennuõpetajad-kontrolllendurid Ants Taul ja Viktor Belov. Ehk kohe-kohe saame tänu neile ka hulga motodeltaplaanihuvilisi võsast välja ja ametliku väljaõppeni. Asjad käivad. Lennumasinaid oli kokku 16, osalejaid tipphetkeil ca 400 inimest. Üritus oli tasuta ja mõnusas pingevabas õhkkonnas. Suur tänu Torupillitalu peremehele Ants Taulile ja tervele taluperele, keda jätkus korraldama, esinema, lendama, toitma ja katma.
Seekordse ürituse eripära – Õpituba, oli igati õige otsus, mis korraldajatel sündinud. Õpitoad toimisid nagu kellavärk, nii mudelistide, purilendurite, mootorlennukite, mootorvarjude ning delta- ja motodeltaplaanide osas. Meistritele Raul Reap, Tiit Paananen, Heinar Kalam, Mait Murumäe, Tõnis Lepp, Tõnu Valma ja Ants Taul – SUUR TÄNU! Te olite igati tasemel! Sellest andis tunnistust igas õpitoas suur rahvahulk ja lõppematud küsimused-vastused. Samas näitas see ka meie liidule, kui vajalik on harida nii endid, kui ka nö inimesi tänavalt lennunduse osas. Siit ka meie järel-ja juurdekasv. Kust mujalt siis meie tulevased piloodid kasvavad kui mitte Lõuna-Eesti metasade ja Kesk-Eesti linnatänavate vahelt.

Riidaja raja 1200 m jooksukrossi tulemused:
lapsed:
1. koht Eiko Engelbreht (11a);
2. koht Martin Nassar (10a);
3. Sigrid Letlane (11a),
kõik Riidaja Algkoolist ning auhinnaks huvilend Riidaja metsade-põldude kohal.

täiskasvanud:
1. koht Lauri Nassar;
2. koht Andrus Taul;
3. koht Tanel Piirak (peale omakandi mehi järgnesid alles piloodid Kert Normet, Kaspar Reili ja Tiit Paananen).

Võistlus oli lihtsakoeline aga põnev, osalejaid 21 inimest. Ka jooksukrossist lennuürituse lennurajal on kujunemas meie liidu hea traditsioon.

Täpsusmaandumis-ja pommitusvõistluste tulemused:

Piloot, Pommitaja pomm1; pomm2; maandumine; stiil; kokku

1. Hendrik Agur, Tiit Paananen 60; 80; 80; 100; 320
2. Priit Palumaa, Alari Palumaa 40; 60; 80; 40; 220
3. Marika Kulmar, Margus Vaim 0; 60; 40; 60; 160
4. Toomas Uibo, Märt Uibo 0; 40; 40; 80; 160
5. Toomas Madisson, Elo Eller 0; 0; 60; 100; 160
6. Enn Noorkõiv, Tarmo Suss 80; 0; 0; 60; 140
7. Tõnis Lepp, Tõnis Taul 0; 0; 40; 100; 140
8. Johan Pender, Signe Karuson 0; 0; 60; 40; 100

Riidaja Torupillitalu lennurada Lõuna-Eesti metsade vahel, Võrtsjärve edela-kaldal, ootab kerglennuhuvilisi traditsioonilisesks kujunevale kerglennuhuviliste kokkusaamisele laupäeval 21.augustil 2004.
Üritus on mõeldud pilootide ja kõikide lennuhuviliste kokkusaamisena mõnusaks vaba aja veetmiseks lennusõprade ringis. Seekordse ürituse eripäraks on erinevate lennuvahenditega süvitsi tutvumine õpitubades spetsialistide käe all. Targemaks ja ülevaatliku esmatutvustuse koos näidislendude vaatlemisega saavad nii algajad lennuhuvilised kui ka erinevate lennuvahendite piloodid vastamisi.
Samas toimub ka EEHL karikaetapp väikelennukite täpsusmaandumis- ja pommitamisvõistlustes.

KERGLENNUPÄEVADE KAVA
Laupäeval 21.08.2004

12.00 – 14.00 Saabumine Torupillitallu Riidaja lennuväljale lennates, sõites või jalgsi
14.00 Avamine
14.15 Mudellennukite õpituba, meister Mait Murumäe;
Puri- ja motopurilennukite õpituba, meister Heinar Kalam
15.00 Väike- ja ülikerglennukite õpituba, meistrid Jüri Liivamägi, Tõnis Lepp
16.00 EEHL karikaetapp väikelennukite täpsusmaandumis- ja pommitamisvõistlustes (peaauhind: ööpäev perele Torupilli lennundus-turismitalus)
17.00 Langevarjude õpituba, meister Raul Reap
18.00 Motodeltaplaanide õpituba, meister Ants Taul
19.00 Mootorvarjude õpituba, meister Ott Maaten
20.00 Vabalennud Torupillitalu kohal…
21.00 Õhtumuusika Torupillitalu sõpradega. Laulavad-mängivad Triinu ja Ants Taul, Tiit Saluveer ja Boris Lehtlaan. Südamele, hingele, jalgadele
22.30 Ööteater „Aeg enne aega“. (Lühilavastus kohaliku legendi baasil tulede, mõõkade ja kaigaste kaasabil“)
23.00 Muinaslõkke süütamine

Pühapäeval 22.08.2004
10.00 Riidaja raja jooksukross 1200 meetrit. Meeldejäävad auhinnad
11.00 Tuulelohede lennutamine ja õpituba
12.00 Vabalennud Torupillitalu kohal…
13.00 Lõpetamine

Võimalus toetada üritust 25.- kr
NB Piloodid!
Riidaja lennuvälja lähenemisskeemid ja protseduurid leiad siit ( eelmise aasta omad kuid kehtivad ka see aasta) ning täpsusmaandumis- ja pommitamisvõistluste reeglid siit (ka eelmise aasta artiklist kuid kehtivad). Juhised printimiseks a Wordi formaadis siit ja kõrge kvaliteediga kaardid koos juhisega Adobe Acrobat Readeri formaadis siit (1,8 MB e. umbes 10 min 56 kB modemiga). Kui sul Acrobat Readerit pole, saad selle Adobe kodulehelt tirida ehk siis siit.

Riidaja mõisas toimub samal ajal:
„Lend üle aja“
12.00 Mõisapäeva avamine Gerdruta kabel-kirikus Riidaja pargis
12.10 Vaimuliku rahvamuusika kontsert – Ansambel Wunderbar
”Lend üle mõisa”
13.00 Ajaretk
Jalutuskäik kabeli juurest mõisakeskusesse (1km).Tutvumine Riidaja mõisakompleksiga;
kohvipaus Riidaja Kultuurimajas;
lühiettekanded aja- ja kultuuriloost;
jalutuskäik tagasi Torupillitalusse

Torupillitares:
Telkimiskoht hommikusöögiga Torupillitalus 50 kr.
Saun tiigi ääres, 25.- kr
Kui keegi ei soovi telgis magada, siis varakult broneerides on võimalik ööbida Torupillitalu külalistemajas üks koht 200.- krooni koos hommikusöögiga.
Kohapeal on müügipunktid (karastusjoogid, maiustused, toitlustamine).
Grillrennid on olemas (grillmaterjalid ise kaasa võtta).
www.torupillitalu.ee

4 kommentaari

Kommentaarid kuuluvad nende postitajale. Meie sisu eest ei vastuta.

Re: Lend üle Torupillitalu (Skoor: 0)
Külastaja on 08. 11, 2004 – 11:14 PM
Eelmise aasta täpsusmaandumis- ja pommitamisvõistluste võitjad Tõnis ja Karl Lepp on oodatud oma auhinda välja võtma, milleks oli perepuhkus Torupillitalus!

Torupillitalu peremees Ants Taul

Re: Lend üle Torupillitalu (Skoor: 0)
Külastaja on 08. 24, 2004 – 11:02 AM
genBBcodeDisplay(ajalehes “Valagamaalane” 24.08.04 ilmunud artikkel:
Riidaja kutsus külalised, et koos
lennata üle aja, mõisa ja talu

Põdralas ei korraldata vallapäeva. Selle eest on Riidajas mõisa- ja lennupäevad. Seni on neid eraldi korraldatud, läinud nädalavahetusel viidi kokku. “Miks mitte teha ühine üritus, et osalejad ja pealtvaatajad saaksid teadmisi ja elamusi,” ütles vallavanem Aivar Uibu.

Helju Keskpalu
helju@valgamaalane.ee

Riidaja kandis öeldakse ikka: “Ma lähen mõisasse.” Aeg on läinud, ütlus on jäänud.
Riidaja mõisa- ja lennupäevadel oli peale riidajalaste veel grupp Tsirguliina ettevõtlikke inimesi ja kõikvõimalikke lennuhuvilisi Eesti eri paigust.
Riidaja kodu-uurija Helvi Jallai ja kultuurimaja direktor Anne Pai kuuluvad nende hulka, kes on avalikult uhked Riidaja ajaloo üle. Anne Pai luges 4. mõisapäeva Gerdruta kabelkirikus sisse juhatades luuletuse juurtest ja kutsus inimesi üles mõisa ajaloo jäädvustamisele.
Ka Riidaja külaline sai sel päeval kuulda 1762. aastal ehitatud mõisahoonest kui ühest vähestest barokkstiilis puidust mõisahoonetest, mis on arvel vabariikliku tähtsusega ehitusmälestisena, ja 1864. aastal valminud kabelist, mille pühitses 2001. aastal peapiiskop Jaan Kiivit Gerdruta kabelkirikuks.
Õpetaja Arvo Lasting kutsus kuulajaid jätma oma tegude õigeksmõistmine jumala hoolde, mitte ise ennast kiitma ja teistest paremaks pidama.
Mõisapäevaliste meeli liigutas oma kontserdiga klassikalise häälekooliga Tallinna ansambel Wunderbar (Ingrid Liiv, Maila Plooman, Mart Kroon ja Aarne Talvik).
Elu kui hetk
Koduloolase Helvi Jallai ettekanne kultuurimajas mõtestas lahti nende päevade nimesse pandud lennu üle aja, mõisa ja talu. Tal oli rõõm näidata vanadel fotodel inimesi, kelle järeltulijad on Riidajale kuulsust toonud. “Tänase mõisapäeva lend on pühendus neile, kes on viinud nime maailma,” ütles ta, näidates ühel laulukoori fotol Ants Tauli vanaisa ja vanaema esimese Eesti vabariigi ajal.
Helvi Jallaid teeb murelikuks talude saatus. 1998. aasta vallalehes avaldatud talude nimekirjas on tal paljudele ringid ümber tõmmatud – need talud on viimase viie aasta jooksul tühjaks jäänud.
1944. ja 2004. aasta Riidaja lennuvälju võrreldes soovis ta praeguse lennuvälja kohale rahulikku taevast.
Sellel päeval osalenud külalised kergitasid kunagi algatatud mõtet teha koos Tõrva ja Helmega Tõrvast Riidajasse hobusetee, millel saaks joosta, jalutada, ratsutada, saaniga sõita.
Lennuväljal
Taulide Torupillitalus said kokku piloodid ja teised lennuhuvilised. Kohal olid Eesti Era- ja Harrastuspilootide Liidu ässad eesotsas liidu juhatuse esimehe Hendrik Aguriga.
Väikelennukite täpsusmaandumis- ja pommitamisvõistluses osales kaheksa lennukit kuueteistkümne võistlejaga – igas lennukis piloot ja pommitaja. Piloodi ülesanne oli võtta kurss ja kõrgus, pommitajal sihtmärki tabada. (Üks piloot oli muide kunagine laululind Toomas Uibo.)
Lennata tuli kaks ringi ümber lennuvälja ja kummagi ringi ajal üks pomm välja visata. Pommiks olnud kilose jahukotiga sihiti üht punast Volvot. Kuna tuul oli tugev, oli pommitajatel küllaltki raske arvestada, millal pomm visata. Lennuki maandumisel hinnati nii täpsust kui ka stiili.
Esikoha võitsid Hendrik Agur ja Tiit Paananen (320 punkti), teise koha – Priit Palumaa ja tema poeg Alari Palumaa (220 punkti) ja kolmanda koha – Maarika Kulmar ja Margus Vaim (160 punkti), kõik Tallinnast.
Kapten Hendrik Agur viis langevarjuhüppajad 1600 meetri kõrgusele taevasse. Viissada meetrit ehk 18 sekundit vabalangemist ja 925 meetri peal langevarjud avanesid. Umbes neljasajapealine publik vaatas, kuidas Raul Reap, Veiko Sepandi ja Jüri Panga nende silme ees maandusid.
Hüpe juhatas sisse langevarju õpitoa, kus Raul Reap näitas langevarju pakkimist, rääkis hüppamisest ja maandumisviisidest.
Veel olid mudellennukite, purilennukite, väike- ja ülikerglennukite, motodeltaplaanide ja mootorvarjude õpitoad. Igal pool oli rohkesti huvilisi ja esitati küsimusi selle kohta, mis see kõik maksab ja kuidas koolitust saab.
Võistlustel oli kõige hinnatum võit huvilend Torupillitalu kohal.
Pimeduse saabudes vaadati vabaõhuetendust ning kuulati Boris Lehtlaane laulu Tiit Saluveeri saatel.Triinu Tauli laulu saatis isa Ants Taul.

C42 maandus Riidaja lennuväljal väljaspool raja tähistust (Skoor: 0)
Külastaja on 08. 25, 2004 – 09:41 AM
Laupäeva, 21. augusti õhtul Tallinnast Riidajale kell 20.20 saabunud ülikerglennuk Ikarus C42 tähisega ES-UCA ühe inimesega pardal maandus tuulevaikusega raja 08 lõpumärkide taha jäävale alale enne ristuvat sõiduteed. Keegi kannatada ei saanud ja lennuk vigastada ei saanud.

Tallinnast tagasiteel leidsin Riidaja lennuvälja üles. Teatati tuulevaikus ja soovitati rada 08. Ühinesin pärituule osaga rada 08, kõrgus u 1700 ft msl. Kuna kavatsesin maanduda II tagatiivaga ja umbes raja keskele, siis laskumist veel ei alustanud ja tegin üsna väikese ringi. Baasosal panin tagatiivad I asendisse ja alustasin laskumist. Finaalis panin tagatiivad II asendisse ja vaatasin, et peaks maanduma umbes raja keskele, aga tuulekotist ettepoole, siis jääb piisavalt lühike ruleerimistee parkimiskohani. Laskumise ajal vaatasin, et maandun liiga raja algusse, lisasin hetkeks natuke gaasi ja tõstsin nina. Edasi laskudes nägin, et maapind liigub kuidagi liiga kiiresti eest ja tuulekoti lähedal olin alles umbes väljajoondumise kõrgusel. Kaalusin kordusringile minekut. Tuli meelde, hommikul Hendrik ütles, et ala enne rada 26 algust, kus ääres lennukid pargivad, on ka kasutatav. Vaatasin ette, et ala peale rada 08 lõppu ja enne autoteed tundus olevat piisava pikkusega pidurdusjooksuks murulennuväljal ja nii jätkasin maandumist. Võtsin alles nüüd gaasi täiesti maha. Tuulekott möödus ja varsti raja lõpp ka ja lennuki rattad polnud ikka veel maad puudutanud. Mõtlesin, et nüüd on liiga hilja kordusringile minna, sest tagatiivad tuleb ka tõmmata stardiasendisse ja selle aja jooksul võivad teeäärsed puud ette jääda, kuni lõpuks tõusule saan, ja et nüüd tuleb sooritada maandumine ja tuleb kasutada kõiki võimalusi hoo mahapidurdamiseks – kasutada oli rataste pidur. Maandusin natuke peale rada 08 lõpumärke, kohe pidur peale ja parkimiskohale ruleerimise ajaks oli juba ruleerimiskiirus saavutatud.

Põhjus on kindlasti piloodi viga: maandumispunktiks selge orientiiri mitte valimine, tuulevaikuse ehk vastutuule puudumise mõju lennuki kiirusele maapinna suhtes mitte arvestamine, õigeaegselt kordusringile mineku otsuse mitte tegemine, gaasi täielik mahavõtmine liiga hilja ja terava elamuse jahtimine.

Tagantjärele tarkus: Hendrik kindlasti ütles, et seda ala tohib kasutada ainult stardiks, mitte aga maandumiseks. Minu tegevust mõjutas kindlasti ka ütlemine: “kes see siis nüüd nii lihtsa ilmaga ei saa esimese katsega maandutud.” Olen rõõmus, et kõik läks õnnelikult. Kuigi maandumine sellisele lühikesele alale õnnestus, ei saa öelda, et sellise pikkusega rada on sobiv sellisele lennukile maandumiseks, sest hoo pidurdamisel rataste pidurit ei kasutata. Mul poleks olnud nii palju õnne, kui oleksin kasutanud teist lennukit, millel rataste pidurid pole nii heas korras, või kui rohi oleks olnud märg või midagi muud oleks olnud teisiti. Loodan, et ma võtsin õppust ja enam väljaspool raja tähistust ei maandu.

Marika Kulmar

Re: C42 maandus Riidaja lennuväljal väljaspool raja tähistust (Skoor: 1)
HendrikAgur (hendrik@pilots.ee) on 08. 26, 2004 – 11:31 AM
(Kasutaja info | Saada sõnum) http://www.treklaam.ee
Tõrvatilk meepotis ta on, kuid au Marikale, kes vabatahtlikult ja ausalt, õpetuseks teistele selle seletuskirja andis. Ütleme siis nii, et midagi väga eriskummalist ei juhtunud, kuid ilus vaadata seda maadnumist ei olnud. Mõte tekkis, kas piloot tahab ässata pealtvaatajate ees või tõesti-tõesti oli valearvestus maandumisel. Rada ju piisavalt pikk, päike tagant ja muid raskendavaid asjaolusid ka ju ei paistnud olevat. Maandujale läks aga asi väga hinge ning pidigi minema, sest ohupiir ei olnud kaugel ning peale meievahelist vestlust otsustas Marika anda seletuse, ka õpetuseks teistele. Samas lisan ettruttavalt omalt poolt, et hommikul, ennem ürituse lennutegevuse alustamist toimunud pilootide briifingul öeldi tõesti, et muidu 600 meetrine rada on niidetud 900 meetri ulatuses ning ühtlaselt tasane ning stardil hoojooksuks võib kasutada ka raja pikendatud läve, ehk siis raja lävemärkide ette jäävat ala. Ning iga piloot mõistb, et see on riskide minimeerimiseks mõistlik tegevus. Kuid loomulikult keegi pole mõelnud iial soovitada kasutada maandumiseks raja lävemärkide taha jäävat ala.

[ Anonüümsed kommentaarid pole lubatud ]

Kommentaarid on suletud.