Lennuõnnetuste ja –intsidentide peamine põhjus on pilootide hoolimatus

Postitatud 16.veebruar 2005 | Postitaja Marika Kulmar
Lennuõnnetuste ja –intsidentide peamine põhjus on pilootide hoolimatus
Postitaja MarttiKuldma on Kolmapäev, Veebruar 16, 2005 – 10:31 AM EET,
MKM uudistelehelt:

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis koostatud 2004. aasta lennuohutuse ülevaate kohaselt registreeriti mullu Eestis 32 lennuintsidenti ja kuus lennuõnnetust, millest kaks olid traagiliste tagajärgedega. Sagenenud lennuõnnetused osutavad üldisele õhusõidukite käitajate distsipliini langusele.

Kõik möödunud aastal registreeritud lennuõnnetused toimusid üldlennunduses – st mitte reisijate, posti või lasti veol. Nelja Eestis aset leidnud lennuõnnetuse tagajärjel hukkus kaks ja raskeid kehavigastusi sai üks inimene. Välisriikides toimus Eesti tsiviilõhusõidukite registrisse kantud õhusõidukitega kaks lennuõnnetust, milles keegi kehavigastusi ei saanud ja nendes osalesid kehtivate lennunduslubadega välisriikide kodanikud.

2004. aasta lennuohutuse ülevaate täistekst

Kui Aafrikas lennukiga An-28 toimunud lennuõnnetus välja arvata (selle õnnetuse põhjuste kohta puuduvad seni usaldusväärsed andmed), oli kõigi toimunud õnnetuste ühiseks nimetajaks inimlik eksimus ja täpsemalt piloodi viga. Samuti eirati lennu sooritamiseks sätestatud seadusandliku regulatsiooni nõudeid, mis väljendus eelkõige pilootide enesekeskselt kõikelubavas hoiakus. Kõigi nelja Eestis toimunud õnnetuse puhul oli määravaks põhjuseks kontrolli kaotus õhusõiduki juhtimise üle.

Lennuohutuse ülevaates jõutakse järeldusele, et viimasel ajal sagenenud lennuõnnetused ja mitmed intsidendid osutavad üldisele õhusõidukite käitajate poolsele distsipliini langusele.

Harrastuspiloodid on pahatihti nõus võimaliku väärteomenetluse korras määratud rahalise trahvi ära maksma ja nõuete eiramist jätkama. Sellisteks puhkudeks tehakse ülevaates soovitus lennunduses uuesti rakendada väärteomenetlusena määratavat eriõiguse peatamist või äravõtmist. Lennureeglite täitmise ja lennudistsipliini küsimustele tuleks rohkem tähelepanu pöörata juba piloodikoolituse käigus ning kujundada rikkumiste suhtes tauniv hoiak.

Raportis soovitatakse muu hulgas pöörata senisest enam tähelepanu lennundusvaldkonda reguleeriva seadusandluse kättesaadavusele ja selgitustööle.

Ühtlasi tuleb paremini korrastada lennutegevuse statistikat, eriti Eesti tsiviilõhusõidukite registrisse kantud õhusõidukite äritegevuse tunnustega käitamisest välismaal. Näiteks on eraõhusõidukina registreeritud üks lennuk An-2 juba üle poole aasta mingit lennutegevust sooritamas Aafrikas ja nii võib varsti jälle laekuda kõrvalisest infoallikatest teade Eesti registritunnustega õhusõidukiga seotud intsidendist.

Seoses NATO õhusõidukite sagenenud lendudega Tallinna lennujuhtimispiirkonnas tuleks täpsemalt seadusandlikult sätestada kaitseväe õigused ja kohustused õhuruumi kasutamisel.

Lennuohutuse ülevaate koostas Majandus– ja Kommunikatsiooniministeeriumi lennuõnnetuste uurimisega tegelev kriisireguleerimise osakond.

4 kommentaari

Kommentaarid kuuluvad nende postitajale. Meie sisu eest ei vastuta.

Re: Lennuõnnetuste ja –intsidentide peamine põhjus on pilootide hoolimatus (Skoor: 1)
HendrikAgur  (hendrik@pilots.ee)
on 02. 17, 2005 – 02:27 PM
(Kasutaja info | Saada sõnum) http://www.outdoorexpress.ee
Mahukas ülevaade 2004 aasta lennuohutusest sunnib kõiki lennundusinimesi tõsiselt tagasi vaatama ja tegema järeldusi enda osast selles. Kas oleks midagi saanud paremaks muuta, kui oleksin teadlikumalt tegutsenud? Jah, võib-olla olemegi oma tegudega palju halba ära hoidnud aga seda pole näha, see on normaalne. Ja normaalset teadupärast peetakse loomulikuks. Nii see on. EEHL siseselt üritame ka tegutseda (ilma sõnakõlksuta) ja mõelda välja mooduseid, kuidas tegelikult lennuohutust ning eralendajate teadlikkust tõsta. Muide, mis puutub rikkumistesse, siis õige on see, et piloodilt piloodile, nö oma ringkonna siseselt tehtud märkus mõjub kõige paremini. Kutsun ka üles nö sisekontrolliks või naabrivalveks omas tähenduses, kui soovite.

Hr Tõnu Aderi MKM 2004 ülevaade teeb päris mõtlikuks. Kas asi on nii hull? Jaa ja ei. Külma vee kaelavalamiseks ning järelemõtlemiseks on see faktidel rajanev kokkuvõte, kuid tundub siiski, pisut emotsionaalsema alatooniga, omal kohal. Samas leian – on veidi ikka vinti üle keeratud ja liiga üldistavalt öeldud erapilootide tegevuse/tegevusetuse kohta. Mõni üksik negatiivne näide muidu Eesti suhteliselt väikese pilootide arvu kohta, hakkab eriti teravalt silma. Ning kaks hukkunud erapilooti aastas… on muidugi kõige rohkem “sajandi norm” kuid jaotatud terve sajandi peale, mitte vähem. Teemat õpetuseks-järeldusteks lennuohutuse tõstmisel on meil, erapilootidel, küllaga. Ja EEHL-l. Tegutseme!

valestardid (Skoor: 0)
Külastaja on 02. 18, 2005 – 01:41 PM
Tsitaat ülevaatest:

16) LA nõuda LLT AS lennujuhtimise protseduuride täiendamist, vähendamaks loata startide arvu.
On tehtud mõned protseduuride parandused, näiteks on püütud vältida marsruudiloa ettelugemist õhusõiduki vahetult lennurajale ruleerimise eel, kuid kahjuks ei ole suudetud loata startide toimumist välistada. Lennuliiklusteeninduse lennujuhid peavad probleemi põhjustajaks ebapiisavalt protseduure ja sidet tundvaid piloote, kuid kuna nagunii ei ole võimalik selekteerida lennujuhtimisteenust kasutavaid piloote pädevateks ja mittepädevateks, on lahenduse võtmeks ikkagi lennujuhtide endi vastav täiendkoolitus ja täpsete kuid mõistlike protseduuride sätestamine. Tööd selles osas tuleb jätkata.

Olen protseduuride muutmise vastu. Kas “lubatud startida/cleared for takeoff” pole piisavad fraasid stardiloa jaoks? Ei saa teha Eestist sellist riiki, kus protseduurid on täiesti erinevad ülejäänud maailmast. Peaks uurima mujalt maailmast, kuidas seal loata startide vastu võideldakse. Arvan, et pilootide manitsemise teel.

Piloot peab mõistma, et kontrollitaval lennuväljal tohib startida ainult siis, kui lennujuht on talle öelnud “lubatud startida/cleared for takeoff” ja piloot on selle tagasi lugenud. Kui piloot pole asjas kindel, tuleb küsida lennujuhilt (näiteks): “kinnita lubatud startida/confirm cleared for takeoff”. Lennujuhid võivad nüüd pahased olla raadioeetri mõttetu koormamise pärast, aga see on ikka parem ilma loata sooritatud stardist.

Tuleb olla tähelepanelik. Mõnikord ikka juhtub, et magatakse midagi maha, kuid sellepärast ei tohi hakata endale mingeid lube eeldama. Kui pole kindel, küsi järele. (Pole veel olnud juhust stardiloaga, aga ükskord unustasin ära ühinetava lennuväljaringi osa. Just olin selle tagasi lugenud ja juba oli meelest läinud – minu asukohast lühem maa on baasosani, aga äkki anti mulle ikkagi pärituuleosa. Lendasin edasi olles valmis ühinema ükskõik kumbaga, aga peas tagus aina kõvemini üks mõte: “Pead küsima, pead küsima, pead küsima …” Küsisin ära, sain teada ja ühinesin õigesti.)

Üks soovitus on kirjutada endale load üles. Selle vastuväide on, et kui lennukis on ainult piloot üksi, siis ta ei kirjuta midagi. Praktikas siiski midagi vähest on võimalik üles kirjutada küll, aga enne lendu peab olema valmis mõeldud, mida üles kirjutatakse ja kirjutamise kohad paberile paika pandud. Üksi lennukis olles kasutan korralduste meeldejätmiseks nende kordamist omaette rääkides. Teine soovitus on, et stardiloa ja maandumisloa saamisel panna põlema maandumistuled. Veel üks soovitus ärilennundusest on “sterile cockpit”, mis tähendab, et mootori käivitamisest kuni lennukõrguseni 10000 jalga (enne maandumist jällegi laskumisel peale kõrguse 10000 jalga läbimist kuni mootori seiskamiseni parkimiskohas) kokpitis ei tegelda ühegi sellest lennust kõrvalise asjaga ega räägita kõrvalisi jutte.

Marika Mitte Lennujuht

    Re: valestardid(Skoor: 0)
    Külastaja on 02. 18, 2005 – 07:08 PM
    Lihtsalt kommentaariks…

    Soovitus mitte edastada marsruudilubasid selliselt, et ei tekiks valearusaamist ja sellega kaasnevalt loata rajale väljasõitu, ei ole sugugi eile ega ka mitte Eestis väljamõeldud. See on olnud nii ICAO kui ka Eurocontrol´i soovitus aastaid, et pikki marsruudilubasid edastada piiratud nähatavuse tingimuses võimalusel enne ruleerimise alustamist.
    Keelatud ei ole ühelgi riigil kehtestada kohalikke iseärasusi silmaspidades protseduure, mis aitaksid tõsta lennuohutust. Pigem on see nende kohustuseks analüüsida kohalikke olusid ja vastavad protseduurid välja töötada. Selleks soovitatakse lennujaamades moodustada töögruppid (Runway Safety Team), kes sellega tegeleksid.
    Erinevustega tutvumiseks ICAO või Eurocontrol´i soovituslikest protseduuridest, on on igal riigil olemas AIP. Ja pilootide kohustuseks on lennueelsel ettevalmisusel selle informatsiooniga tutvuda.

    Kinnituse saamist lennujuhi edastatud korralduste suhtes ei pea ükski lennujuht raadioeetri koormamiseks!

    See on tavaprotseduur, mille kohta ka raadioside käsiraamatus vastav standardfraseoloogia toodud on. Alati, kui midagi jääb arusaamatuks või tõesti läheb meelest ära, tuleb lennujuhilt koheselt paluda korrata luba või küsida kinnitust arusaamise kohta. See on ju lennuohutus! Kahju küll, kui keegi Sulle sellise väärarusaamise lennujuhtidest jätnud on.

    Ohutut lendamist soovides,
    Marika Kisand

    [ Anonüümsed kommentaarid pole lubatud ]

info vahetus ja mõtete vahetus (Skoor: 0)
Külastaja on 02. 18, 2005 – 03:28 PM
Tsitaat ülevaatest:

2) /…/
Pöörata rohkem tähelepanu eraisikutest õhusõidukite käitajate informeerimisele registreeritud intsidentidest ja avastatud puudustest. Selleks kasutada Eesti Era-ja Harrastuspilootide Liitu (EEHL) ja ka massiteabevahendeid;
Seda on püütud teha, kuid seni ilmselt mittepiisavalt.

Kui mõeldakse, et lennuklubid peaksid arutama isekeskis toimunud õnnetusi ja tehtud vigadest õppima, siis saab seda teha vaid hetkel teooriat õppivate lennuõpilastega, kuid mitte nende inimestega, kes on lennukooli varem lõpetanud ja üldse kokku ei puutugi oma õpetajatega. Tean lennuklubi, kus regulaarseid liikmete kogunemisi ei toimugi. Vaadates selliselt esitatud intsidentide kirjeldusi, kuidas saame kindlad olla, et tehakse õiged järeldused? (Näiteks nr 35: kas õnnetuse põhjus on sertifitseerimata lennuvälja kasutamine?)

Veel üks tsitaat:

3) /…/
Jätkuvalt ei ole LLT soovinud oma interneti kodulehel avada interaktiivset rubriiki mõtetevahetuseks lennuliikluses ilmnenud puuduste kohta.

Peab see just seal olema? Mõtetevahetuse rubriik võiks vabalt olla EEHL koduleheküljel. Vahendid selle tehniliseks teostamiseks peaks olema olemas. Mitmed lennujuhid ja piloodid juba loevad seda ja vahetavad mõtteid ka. Ärilennunduses peaks puuduste informeerimise käsuliin igas firmas olemas olema.

Veel tsitaat ülevaatest:

5) KRO tagada toimunud sündmuste analüüsi operatiivsus ja analüüsitud andmete õigeaegne avalikustamine;
(Üldiselt on suudetud tagada, kuid nagu eelmiselgi aastal jäi aasta 3. kvartali lennuohutuse kokkuvõte eraldi avalikustamata).

Kui sündmused saab mingi andmebaasiga veebi üles, siis peaks piisama aastakokkuvõttest, mis sisaldaks üldist hinnangut aastale, võrdlust eelmistega ja ettepanekuid olukorra parandamiseks.

Marika Mitte Lennujuht

Kommentaarid on suletud.