Epiloogi asemel

Postitatud 23.aprill 2005 | Postitaja Marika Kulmar
Epiloogi asemel
Postitaja HendrikAgur on Laupäev, Aprill 23, 2005 – 01:22 PM EET,
Täna pealelõunal helisesid Viljandi Pauluse kiriku kellad ja lennukki lehvitas lahkunule tiibu. Austuseks. Nii nagu vast iga lendur soovinuks… kui juba mindud. Stopp! Austuseks? Jah austuseks, siiski. Saadeti inimene, tore mees, pereisa, sõber, lahke ja hea. Puhka rahus, Ville.
Kuid lennundusreeglite rikkuja, hirmutavaks eeskujuks teistele, kes jäid. MEILE. Kolm hukkunud pilooti. Kolm hukkunud pilooti. Kolm hukkunud pilooti. Kas on veel vaja korrata? Palun: “Kolm hukkunud pilooti!”. Aasta jooksul. Nüüd aitab inimesed, piloodid, kaaslased, semud. Viimane aeg on tulla mõistusele. Jätta lahmiv sõim netinduses ja halvavad ähvardused kabinetivaikusest ning tõeliselt konsolideeruda. Ametimeestel, erapilootidel, hobilenduritel. Palun kõiki, kellel see võimuses!

Meie eralennunduses on üks selge tee, mida mööda käies on võimalik ellu jääda ning peale selle ka alast rõõmu tunda, ja-jaa – rõõmu tunda. Täitkem seadusi, reegleid ning käitugem inimlikult, aidakem üksteist!

Möödunud laupäeval hukkus traagiliselt Viljandi Lennuklubi purilendur Ville Ilus. Ehkki Ville oli kogenud purilendur, oli tunda aastate jooksul temas justkui halva nakkushaiguse süvenemist – ja see oli purilendamise kogemustega kasvava enesekindluse ja ohu tunnetamise vähenemise fenomen ning mitte lendamise, vaid enese imetlemine lendamises (muide viimane fraas saab tähtsa koha EEHL-i uues aukoodeksis, mis on juhatuse poolt vastuvõtmisel). Ohtlik dentents, mida klubiliikmed küll märkasid, kuid olid võimetud ära hoidma. Kuid kas olid? Mnjah, siit läheb alati piir eetika, õiguste, sõpruse ja kambavaimu sümbioosi vahelt. Rumal olekski nüüd, kus inimene on hukkunud, hakata targutama, mida oleks võinud. Aga peame. Ning kui oleks hoidnud ära inimese lendamise, siis inimõiguste rikkumise, kuid ilmselt ellujäämise hinnaga. Pole võimalik suurt täiskasvanud meest jõuga keelata tegemast lapsemeelseid ohtlikke trikke. Mille hinnaks – elu. Valusaks õpetuseks ja kogemuseks …jääjatele. Kuid selline oli ühe hobilenduri saatus. Omandatud teadmiste, kogetud lennutundide ning ise vastuvõetud otsuste, ka viimase manöövri, mis ilmselgelt oli lubamatu. Kas teda imetleti aastate jooksul, kui lennuväljale kõrgelt pikeerides ning lahingpöördega uuele ringile läks, või kui elu huvitavaks tegemise nimel laskudes paarkümmend surmasõlme keerutas… Ja ja ei. Veidi kõhe oli, kuid nii mõnigi siis imetles. Inimese ego on juba nii ehitatud, et kui inimese tunnustusevajadus saab õige pisutki rahuldatud, on ta ikka ja jälle valmis tooma ohvreid, siis alal, mida valdab, milleski erilises. Nii see on. Kuid selleks on ka lähedased, kellele polegi midagi ette heita, ehk vaid nüansse, hingekeelte pooltoone, mille häälestuste tundmine aitab teinekord inimesi… käia õigel teel. Kuulakem siis ka pooltoone. Ja võtkem ohtliku alaga tegelemisel arvesse kõiki riske ning – pakutavat täiendkoolitust. Mis meil on? Seda vähestki. Lisaks eneseharimisele (olgem ausad, paljud meist võtavad kätte aerodünaamika peatüki ja kordavad põhitõdesid? paljud tudeerivad inimfaktorit lennunduses?) seminarid. Niisugusel tasemel nagu nad on. Kuid kindlasti on kasutegur plusspoolel. Vaja vaid osaleda ja püüda sisuliselt järele mõelda. Võtkem siis vastu, mis pakutakse. Ei tahaks siin manitseda ja vaid kuivade sõnadega piloote korrale kutsusda. Kui on tavaline päev, piloodid lendavad ja kõik on justkui nii-nii tavaline. Siis tegelikult on hästi. Osakem seda ka hinnata ja hoida seda taset. Tahaks, et see puudutaks kõiki, kellest oleneb lennuohutus. Ja niiväga sooviks, et see kutse kõigini jõuab

Ville oli sõbralik mees, lahke ja entusiastlik. Alles 2. aprillil maandus ta purilennukiga Blanik Viljandi järvele lennupiknikule ning seletas lahkesti poisipõnnidele ja kõigile huvilistele purilennuki ehitust. Mälestus Villest jääb, olid tore mees, pereisa, sõber, lahke ja hea.
Meile aga hoiatuseks, kes me tahame elada. Ja lennata…
Mõelgem head kaaslased!

2 kommentaari

Kommentaarid kuuluvad nende postitajale. Meie sisu eest ei vastuta.

kolm inimest (Skoor: 0)
Külastaja on 04. 22, 2005 – 08:53 PM
See on üsna suur arv eesti lennuentusiastide kohta, kuid mõtelge- mitte ühelgi neist pole süüdi tehnika vaid lendurid!
Mõistus pähe ja meel erksaks, siis ei juhtu õnnetusi, kallid lennuhuvilised…
Allar MIIN

Re: Epiloogi asemel (Skoor: 0)
Külastaja on 04. 22, 2005 – 11:25 PM
“Kuid lennundusreeglite rikkuja, hirmutavaks eeskujuks teistele, kes jäid”, ülikarm sõnastus inimesele keda täna viimsele teele saadeti. Uurimine pole õiget algustki saanud juba on kirjutajal kõik selge. Epiloog heale inimesele oleks olnud omal kohal.

Kommentaarid on suletud.