Lennuameti ümarlaud 24. september

Postitatud 30.september 2008 | Postitaja Marika Kulmar
Lennuameti ümarlaud 24. september
Postitaja parasiil on Teisipäev, September 30, 2008 – 12:09 PM EET,

24. septembril toimus Lennuametis järjekordne ümarlaud, mis seekord oli oluliselt laiendatud koosseisus. Arutati mittetulundusliku lennutegevuse käsiraamatutega seotud küsimusi ja eraldi käsitleti Raplas tegutsemise põhimõtteid. Siin on ära toodud kohapeal tehtud märkmed. Vabandan lühilausete ja märksõnade kasutamise pärast.

Lennuamet ootab kõigilt lennutegevusega tegelevatelt ühingutelt oma tegevuse registreerimist. Mitteametlik tähtaeg on Jaanuar 2009, pärast seda hakkab Lennuamet hilinejaid trahvima.

Vajuta Loe edasi, et näha koosoleku protokolli.

Osalejad:
Jaanus Ojamets – Lennuamet,
Raivo Kask – Lennuamet,
Aleksander Dintsenko – Lennuamet
Aleksei Hytti – Tallinna Aeroklubi
Vadim Purin – Laplar Avia
Matkaair esindaja
Theo Raudsepp – Tackmer Air
Johan Pender – Eesti esimene aeronautikaklubi
Tarmo Pihlak – Lennuliiklusteeniduse AS
Ingmar Näks – Kuusikul baseeruv eralendur
Marika Kulmar – EEHL
Arsen Dzamanashvili – Eesti Lennuklubi
Priit Palumaa – Tackmer Air
Viktoria Denishev – Tallinna Aeroklubi
Aleksander Denishev – Tallinna Aeroklubi
Mihkel Haug – Sõjaväe langevarjuklubi, Kaitseliidu lennukorpus.
Tiit Paananen – Eesti Langevarjuklubi, EEHL

Mittetulundusliku lennutegevuse on registreerinud Tackmer Air, Aeronautikaklubi, Maa-amet ja Ridali. Teised on kas esitanud käsiraamatu aga taotlust ei ole või on taolus ilma käsiraamatuta.

Kuusikul tegelevad klubid tegelevad oma klubisiseste protseduuride järgimisega kuid unustavad lennuvälja käsiraamatu. Probleem ka selles, et Lennuvälja käsiraamatus puuduvad ühistegevust määravad punktid.

Mittetulundusliku lennutegevuse käsiraamat tuleb koostada vastama klubi või ühingu sisemisi protseduure. Ei ole vaja sisse panna asju, mis ei puuduta antud klubi tegevust.

Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus nr 65 “Mittetulundusliku lennutegevuse registreerimise tingimused, registreerimistunnistuse väljaandmise, selle kehtivuse peatamise ja kehtetuks tunnistamise kord ning nõuded lennutegevuse käsiraamatu sisule” läheb muutmisele. Oodatakse kõigi ettepanekuid muudatuste kohta. Probleem on selles, et seadus ja määrus lähevad lahku teatud määral. Muudatused tulevad varsti välja.

Lennutööde sertifikaadi (AWC) väljaandmiseks vajalik määrus peaks peaks oktoobris välja tulema.

Huvilennud on EASA järgi nüüd jälle äriline lennutransport. Kui ettevõte reklaamib huvilende siis need ei ole enam lennutööd. Punktist A punkti A ei ole enam lennutööd.
Lennutööd on tasulised tegevused, mis ei ole käsitletavad ärilise lennutegevusena. Vajalik on AWC (Aeral work certificate).
Vestlus sellel teemal, et mis sinna kuulub ja mis ei kuulu.

Koolitustegevus Euroopa mõttes ei ole käsitletav ei lennutöö ega ka ärilise lennutegevusena. Kui instruktoril on PPL siis ei või palka saada. Uue FCL-iga tuleb sellesse muudatus. Seal võib instruktor eralendurina saada tasu oma õpetuse eest.

Põhiline sõnum täna oleks see, et Kuusikul lendavad klubid järgiks lennuvälja käsiraamatu nõudeid oma käsiraamatute koostamisel ja Lennuvälja käsiraamatusse pandaks kirja eri lennutegevuse koostöö protseduurid.

Hetkel on käsiraamatule ligipääs raskendatud. Käsiraamatud peaks olemas kas lennuvälja opereeriva klubi, EEHL-i või Lennuameti lehelt kättesaadavad.

Käsiraamatu ülesehitus on vabatahtlik. Numeratsioonis võiks juhinduda määruses äratoodud struktuurist.

Käsiraamatutes kirjeldada vahejuhtumitest ja intsidentidest teatamist. Vormid või viited nendele.

Vestlus Kuusiku probleemidest.

Ettepanek simulaatori kasutamisele Kuusiku protseduuride harjutamiseks.

Raivo Kase ülevaade lennuintsidentidest.

Lennupäevade organiseerimine OPS T1.2. Suuremad organiseerijad Karksi ja Jõhvi. OPS T1.6 vigurlendude puhul.

Kuusikul võiks kasutatav rada olla kokkulepitud päevaseks tegevuseks.

Aleksander Dintsenko
Lennuvälja käitamisprotseduurid peaks olema lennuvälja käsiraamatus kirjas.
Lennuvälja ohutustegevuse nõue tuleneb ka Rapla lennuväljale.

AIPi lennuvälja formaat muutub. Väiksed lennuväljad tulevad AIP-i. Lykholm ja Karksi ei tule, sest need on sertifitseerimata. AIP-i pannakse üles info, et kust saada teiste lennuväljade kohta.

Lennuintsidentidest teavitamine kuulub lennuvälja operaatori vastutuse alla.

Tõstatati küsimus raadiosageduse osas. 125Mhz kasutamine on muutumas järjest raskemaks, sest liiklust on palju. Probleemiks on purilennukite raadiote piiratud võimalused.

Kuidas trahve rakendada lennuväljal väärtegusid sooritatavatele isikutele?

Marika lisab:

Huvilennud lennukitega on nimetatud äriline lennutransport, aga huvilennud helikopteriga käivad lennutööde sertifikaadi alla – nii sain aru.

Pärast ümarlauda jätkasin tööd sektsioonides.

Dintšenkoga koostöös pilots.ee/platsid uuendamine – sertifitseeritud lennuväljad lisatakse detailsema infoga EANSi AIPi ja mittesertifitseeritud eralennuväljade infot hakkab avaldama www.pilots.ee/platsid. Üks inimene oli hiljuti lennanud läbi mitmeid lennuvälju ja teinud aerofotosid, mille Dintšenko mulle saadab platside kataloogi jaoks.

Lennuväljade käsiraamatud kuuluvad avaldamisele pilots.ee-s. Kuigi lennuamet valdab seda infot, ei ole tal õigust seda enda lehel avaldada ja lennuväljade käsiraamatute avaldamise initsiatiiv peab tulema lennuväljade käsiraamatute omanikelt – lennuväljade käitajatelt.

Raivo Kasega EEHLi seminarist, toimumise päev 1. november. Kokku lepitud ettekanne “Kuidas mitte sattuda olukorda, millest võib areneda pahandus, või veel hullem – õnnetus” – Raivo Kask, käsitleb ka selle aasta suuremaid õnnetusi Pärnus ja Valgas ja mida neist õppida. Ümarlaual istudes tekkis mõte seminari teemaks võtta erinevate lennundustegevuse liikide kooseksisteerimise võimalused – väikelennukid, langevarjuhüpped, motodeltaplaanid, mootorvarjud, vigurlennud, mudellennukid, õppelennud, purilennukid jne – eraldi nende kohta vajalikud tingimused ja millistel tingimustel võidakse sama lennuvälja kasutada teiste lennutegevustega koos. Lennupäevadel on ka mida rohkem erinevaid lennutegevusi, seda huvitavam vaatajatele – mida vähem erinevaid korraga, seda ohutum tegijatele. Näiteks langevarjuhüpetel lennuvälja võib muudeks tegevusteks kasutada siis, kui hüppelennuk kõrgust kogub. Aga kui hüppajad väljas, siis teised lennukid võivad oodata maas või lennata lennuväljast eemal.

0 kommentaari

Kommentaarid on suletud.