EESTI ERAPILOOTIDE LIIT

4 kommentaari

Kommentaarid kuuluvad nende postitajale. Meie sisu eest ei vastuta.

Re: Siirad mõtted (Skoor: 1)

HendrikAgur (hendrik@pilots.ee) on 05. 13, 2003 – 08:00 PM

(Kasutaja info | Saada sõnum) http://www.pilots.ee Tõnis vastan Sulle selsamal avalikul lehel. Meie, oma – pilootide koduleheküljel tahame hoida soliidset joont, kajastada eralennunduses päevakajalist, olulist ja pidades silmas EEHL põhieesmärke, lennata turvaliselt ja mõnusalt.

Samuti ka püüelda hoida era-ja harrastuslennundus ühise katuse all, milleks on meie liit. Liit on alles noor, prolbleemid eralennundusvaldkonnas aga vanad. Peamiselt läbib neid aga ühine nimetaja – äri ja konkurents. Julgen väga kindlameelselt väita, et nüüd, kus oleme ühise katuse all, on tunda eralennundusega tegelevate inimeste ja firmade lähenemist. Ah et kuidas? Aga selliselt, et organiseerudes tõuseb ka kõigi eelpoolmainit inimeste teadlikus. Seda on tunda aga selleks peab ka kõigil asjaosalistel soovi olema. Tekib distantsitunnetus, ühes üksteise tunnustamise ja aktsepteerimisvajadusega (loe: möödapääsmatusega).

Seda näitab ka meie liidu seminaride suur külastatavus, nõudlus ja kõrge tase. Ütlen seda väga julgelt ja veendunult. Nõustun, et viimasel seminaril “Suvisest lendamisest” kõlas mõne lektori suust negatiivsete näidete illustreerimiseks kohatuid repliike ja isikute nimesid. See on eetikaprobleem ning kindlasti taunitav. Meie liidu juhatuse esimehena luban selle eest hea seista, et edaspidi ei aetaks segi eetikavaldkonda puutuvaid probleeme puhtlennundusürituste kontekstis.

<p> Üleolev ja halvustav õhkkond on tõepoolest viimane, mida vajame! Ühinen Sinu üleskutsega selles osas ja lisan veel – täitkem kõiki lennundusalaseid seadusi ja reegleid, harigem endid pidevalt ja olgem kursis kõige vajalikuga mis era- ja harrastuslennunduses. Siis oleme teinud kõik, et säilitada lennuohutus. Sealt edasi inimlikkus ja sõprus. See on võimalik, kui vaid kõik seda tahaksid! Siin ka meie kõigi ühine abimees EEHL! Rohkem sallivust, kainet mõistust ja kainet meelt!

<p>PS. loe Foorumist ka saagem sõpradeks:

Pealkiri on pisut emotsionaalne aga mõte tõsine. Tahaksin väga-väga kutsuda üles Eesti lennundustegelasi, st siis ametnikke, lennuettevõtjaid, era- ja harrastuspiloote konstruktiivsusele. Mnjah, kerge öelda, raske teha. Siiski. Nimelt on kahjuks uuemate aegade jooksul üldiselt tunda alatasa õhus elektrit – lennuettevõtjate, instruktorite, lennundusega seotud riigiametite ja koguni erapilootide ja klubide vahelist hõõrumist. Mis siis seda põhjustab? Raha? Ilmselt küll ja peamiselt. Küll otseseid ja kaudsemaid radu pidi. Ettevõtjate vahel valitseb tahes-tahtmata konkurents, sestap jälgitakse teiste igat sammu ja eksimust, kui seda isegi pole, genereeritakse vahel. Kahjuks.

Meie liit, Eesti Era- ja Harrastuspilootide Liit on nüüd loodud ja tuule tiibadesse saanud. Kuna liidu peamine ülesanne on koondada era- ja harrastuslennundusega seotud inimesi, seista nende huvide eest, olla pidevalt kursis uuega, täiendada endid, propageerida ja arendada seda toredat ala, siis justkui ametiasutuste ja firmadega esmapilgul tegemist nagu ei tohiks olla. Tegelikult aga on ja rohkemgi kui arvata. Seisame ju lennuohutuse, muguvamate lennuliiklusvõimaluste jt hobi- ja eralennunduses ettetulevate probleemide lahendamise eest. See aga nõuab suhtlemist eelpoolmainit asutustega. Siinkohal kutsungi lennundusettevõtjaid- ametnikke ja kõiki piloote – olema üksteise vastu tolerantsed, sõbralikud ja abivalmis! Igaühe omaettenokitsemise asemel, üksteist toetades ja tunnustades jõuame rohkem, säilitame korras närvid ja naerul suu. Ja veel, vana tõde – tee teistele nii nagu soovid, et Sulle endalegi tehtaks!

Kõik lendama! Seal üleval… tunneme end alles nii – – – nagu maapealseis unistusis tihti läbi käidud, kui kalad vees.

PS. Mõned päevad tagasi tuli maanduda esimest korda Helsingis Vantaa lennuväljal. Eelnevalt kümmekond korda Malmil maandununa, tekitas suur rahvusvaheline lennujaam siiski aukartust. Olin hästi ettevalmistunud ja valmis igasugusteks “olukordadeks”. Kuulanud ära ATIS-i, võtsin ühendust Helsinki Aproachiga, kes vastas rahulikul ja sõbralikul toonil ning andis mind edasi Towerile. Sama – rahulik kõne ja sõbralikult-tasakaalukalt edastatud juhendid. Sellest piisas, et tekkinud oli usaldus, rahu ja tunne, et mind võetakse võrdsena ja arvestatakse, kuigi lendasin “väikse köksiga” suurte vahel. Sama kõik lahkudes. Hea tunne jäi. Ja unistus, et nii võiks olla igal pool…