|
||
|
3 kommentaari
Kommentaarid kuuluvad nende postitajale. Meie sisu eest ei vastuta.
Re: Miks Eestis ultralight harrastuslennundus kiratseb ehk mis võsas nii kütkestavat (Skoor: 1) TiitPaananen on 05. 30, 2003 – 09:31 AM (Kasutaja info | Saada sõnum) http:// |
Welcome to the club Tarmo!
Siinkohal aga väike nõuanne, võta seda emotsioonivabalt palun 🙂 Piloodihakatise ja langevarjurina näen Eesti era ja kerglennunduses samu arenguid, mis oli alates 96 jne… Eesti langevarjunduses. Meil oli Almavü pärandus koos vananenud koolitusmetoodikaga, ajast ja arust varustusega ja hulgalise poliitilise minevikuga suhete osas langevarjurite vahel. Ausalt öeldes oli tõeline kadalipp vaja läbi käia, et langevarjuriks saada ja mõned selle ka sel ajal alustades läbi käisid ja vastu pidasid. Mingil hetkel sai selgeks, et olemasoleva süsteemiga ei pääse kuigi kaugele. Loodi Eesti Langevarjuklubi, kohandati lääne koolitusmetoodika, soetati tühja kohapealt lääne varustus, alustati kursustega, sõlmiti suhtes Soome ja Rootsi langevarjuritega, loodi head/tihedad hüppevõimalused, alustati langevarjuklubide vahelise koostööga, käidi läänes kogemusi korjamas, osaleti rahvusvahelistes abiprogrammides, mille tulemusena on täna Eestis rahvusvahelisel tasemel kohtunik, pädevad instruktorid, head varustuse asjatundjad, eri alade treenerid, tandeminstruktorid. Töötati välja langevarjueeskirjad, mille MKM ja lennuamet oma vastutusalast välja lükkasid kahjuks küll. Pandi õlg alla Eesti lennuspordiföderatsiooni tegevusele ja moodustati langevarjundust reguleeriv komitee ja korrastati selle tööpõhimõtted. Mitme sõnaga… tehti asju ära, hoolimata sellest, et kedagi ei huvitanud, riigi poolt oli tendents asju ära keelata, puudus kompetents ja minevik oli koormaks kaelas. Lisaks veel rahvuslik uhkus ja egoprobleemid, mis on takistanud klubide vahelist koostööd. Aga tänaseks on ka need lahenenud enamjaolt ja langevarjurid hüppavad koos ja tihti oma kehtestatud reegleid järgides. Kahjuks on siiski langevarjunduses olnud 4 fataalset ja mitu tõstist õnnetust viimase 2 aasta jooksul, mis näitab, et me ei ole saanud kõiki kaasatud ja tehtud töö viljad ei ole jõudnud iga viimasegi langevarjurini, ehk meil on veel palju teha. See ei ole nüüd mõeldud siin mingi üleoleva suhtumise tõestuseks, vaid pigem näitena sellest, et probleemidest rääkimisele ja kurtmisele lisaks on veel teinegi võimalus – teha asju. Seega palun mitte võtta ülalmainitut näpuga näitamisena või muidu negatiivselt, vaid anda endale aru, et tegelikult oleme meie tänastes tingimustes need, kes peavad selle noores riigis ära tegema asju, mida tuleviku lendajad iseenesest mõistetavaks peavad. Ehk siis lühidalt: Harrastuslendamine peaks kuuluma Eesti Lennuspordi föderatsiooni pädevusse aga selleks tuleb luua ELF’le juriidiline pädevus ja riiklik ülesanne ning finantseerimine. Näidet pole vaja kaugelt otsida, 80km kaugusel on need asjad paigas ja pole mõtet ise siin jalgratast leiutada. Nendest asjadest peab rääkima kultuuri ja MKM ministeeriumi tasemel niikaua kuni see saab seal selgeks ja asjad hakkavad liikuma. Tiit Paananen |
Re: Re: Miks Eestis ultralight harrastuslennundus kiratseb ehk mis võsas nii kütkesta(Skoor: 1, ) Külastaja on 06. 02, 2003 – 09:40 AM |
Olen sinuga Tiit täiesti nõus. See kadalip tuleb läbi käia kui tahta kuhugi jõuda ja ma tegin selle ka läbi. Sa ei kujuta ette seda rahulolu ja õnne siis, kui helesinine A4 mul peos oli. Yes, karjusin mõtetes ! Aga kas on õige, et kõik teised harrastuslendurid tulevikus selle niimoodi läbima peavad ja ma usun et mul omalgi ei jää see viimaseks lennumasinaks. Ma ei olegi selle kõige pärast leilis ega kanna mingit viha. Asi on sellest kaugel. Võibolla tõesti oli artikkel natuke äkiline, aga mis seal ikka asju salata ja muude sõnadega kirjeldada. Asjadest tuleb rääkida õigete sõnadega, nii nagu nad on. Ja kuna see neti lehekülg ikka kogemuste vahetamiseks siis seda ma ka tegin. Ehk ma pole ka liikunud õiges seltskonnas kus asjade lahendamised libedamalt käivad ja kogemusi hulganisti. Aga see mees, kelle kaudu ma lennundusse üldse jõudsin (!), olen ma suure tänu võlgu et ta on aidanud minu unistustel täituda . Aga jõudu igal juhul kõigile lenduritele, eriti just harrastajatele. Tarmo Tüürimees tarmo@sysdec.ee |
[ Anonüümsed kommentaarid pole lubatud ]
Re: Miks Eestis ultralight harrastuslennundus kiratseb ehk mis võsas nii kütkestavat (Skoor: 0) Külastaja on 06. 06, 2003 – 07:21 PM |
(Ääremärkus autori enesetutvustusele)Lennuki omamine ei anna veel oskust lennata! |