Yesss

Postitatud 17.september 2003 | Postitaja Marika Kulmar
Yesss
Postitaja Soolo on Kolmapäev, September 17, 2003 – 02:09 PM EET,
„Täna siis!!!“, mõtlen hambaid pestes. Lapsed kooli viidud, „Olge tublid poisid!“ veel auto ukse pealt ja nüüd on kiire – lennujaama, teadagi. Ehkki aega piisavalt, tahaks ometi kiiremini jõuda. „Papi, palun sõida ometi, sul on ammu roheline“, sisisen omaette kui minu ees, ainsas reas, mis pöörab paremale, kokitab autu, mille juht …lihtsalt magab… magab… magab… Aga minu vaateväljas on ju lennujaam! Jalad sügelevad, saaks OMETI kiiremini kohale.

Sooh, kohal. Nüüd rahu, rahu. Polnud ju kiiret ja väljalennunigi veel 40 minutit.

Tehtud lennueelne ettevalmistus ja lennuki ülevaatus, sujub kõik nagu kümneid kordi varemgi. Esimene üllatus lajatab siis, kui lennuinstruktor lausub: „teen sinuga ühe ringi kaasa siis lähed ise“… . „Noojaah“, venitan vastuseks, „Mis, ei usalda ikka veel või?“, mõtlen endamisi aga samas rahunen. Ja nagu ikka, „…Information Romeo recived, QNH 1026, request taxi“ lõpetan ettekande, ruleerin ning lend läheb lahti. Kui esimene ring tehtud, astub instruktor lennukist välja ja ma kujutan selgelt ette, kuidas ta sammub raja kõrvale, torkab käed taskusse, tõmbab küüru selga ja pigistab käed taskus kõvasti rusikasse, nii nagu sadu kordi ennemgi kui õpilane läks – soololennule. Ise ta ju räägib nii…, kuid ukse pealt veel küsib: „Noh, kuidas on, tunned ennast ikka kindlalt?“, „Kindlalt!“ näitan pöialt ja lukustan ukse. Seestpoolt. Olen üksi.

Läksin – luba, klapid 10, pidurid ära, gaas, jooks, pilk kiirusele 55 , ninaratas maast, maast lahti, parem jalg, kiirust ja üles! Kõrgus 300 ft, klapid ära, esimene pööre, kurss 175, paremat jalga rohkem, kiirus 75, ühtlane tõus, 1000 ft, horisontaali, kapoti-horisont, pöörded 2250, liinimine ja teine pööre. Nii, pärituuleosal, ettekanne: konveiermaanudmine, luba saadud ja siis see tuli: „YESSS“, karjatus, röögatus hõise, mis ta oligi aga oot-oot, ega nupp ometi all polnud. Huuh, ei olnud. Patsutan paremat tühja istet ja ajan küünarnukid hästi laiali. „MA LENDAN ja täitsa üksi!“. Ja see pole unes! Vabadus, kaif (ma pole narkomaan, ausõna) ja see miski…, see mis siiani. Lennuk on kuidagi kerge, hoopis teistmoodi, kõik on teistmoodi, päike paistab ja ma naudin, naudin lendamist. Seda, et peale esimest konveierit jäid klapid 30, poleks olnud vaja ehk lisadagi aga kui rattad maast lahti, gaas peal ja kuidagi kiirust ei kogu ning lennuk tavalisest rohkem vibreerib, märkan – mul on klapid 30. Pagant, unustasin, häbilugu. „Tule nüüd maapeale!“, annan endale korralduse ja teen mis vaja, korjan klapid 10-le ja kogun salaja kiiruse 75-le, „Ehk ta ei märganud“, mõtlen ja ei märganudki, selgub hiljem või ei öelnud. Aga see oli viimane. „Kui lendad, hoia jalad soojas ja pea külmas!“, kostub alati instruktori range hääl, kui nauding lennust kipub üle eufooriaks. Esimene soololend, „YESSS !“ ja see tunne pole jätnud. Tänaseni.

Soolo

8 kommentaari

Kommentaarid kuuluvad nende postitajale. Meie sisu eest ei vastuta.

Re: Yesss (Skoor: 0)
Külastaja on 09. 16, 2003 – 10:52 AM
Ooo, see on tuttav tunne. Ainult et jupp aega tagasi. Eelnevaid lennutundide kogust igaks juhuks ei hakka märkima, palju neid polnud. Mäletan seda korda selgelt. Päälik patsutas õlale ja ütles ” tee nüüd kõik sama moodi, aga üksinda”. Astus lennukist välja ja lehvitas. Ilm oli ilus õhtupoolik, tuult õieti polnudki, päike paistis metsa kohal. Keerasin lennumasina aasal ringi ja punuma. Punn põhjas kogusin kiirust. Vajalik käes, juhist sujuvalt enda poole. Nii, maast lahti, juhis natuke tagasi, veel kiirust ja siis ära kõrgele. Ilus roheline muru jäi aina kaugemale, metsatukast juba kõrgemal. MIlline kohutav kergendus ja pääsemine ja rahulolu. Ma istun üksi lennukis, tuul paitas nägu ja vahetu kontakt välisõhuga. Ma olin kohutavalt õnnelik. Sujuvalt juhist paremale, natuke paremat jalga, ja jälle näen enda all rohelist heinamaad. Pööre ümber tehtud hakkasin tuldud teed mööda tagasi lendama. Vähendad kõrgust, lõpuks gaas täitsa maha ja venitad viimast…. rattad lõpuks pehmelt maas ja rohelist heina tallamas. Kõik oli perfekt. Ei mingit pabinat et kardaks või ei saa hakkama. Mega tunne oli.
Teiste juurde tagasi jõudes, ei märganud keegi et istekohad vahetunud olid. Oleks jäänud ka selgitamisega jänni. Kuda sa õhus ikka kohti vahetad.

Kuidas tunned ära õnneliku võsalenduri?
Hambavahed on sääski täis !!! irw.

Re: Yesss (Skoor: 0)
Külastaja on 09. 16, 2003 – 12:43 PM
Üpris sama tunne tuleb meelde aga ainult purilennukil. Oli üks ilus õhtupoolik ja kõik viitas ilusale ringilennu päevale. Sai instruktoriga paar ringi tehtud ja ,siis pidas ta pikka kõne ,et ikka esmine soolo lend puha. Ja rääkis hädaolukorrad läbi kõik oli ilus küll aga kui kõis külljes oli läks seest vägagi kõhedaks .Siis annan teada lõdk väljas stardiks valmis. Ja kus siis käis kõik kiiresti. Ja kui hakkan tagatiibu sisse laskma ai kurat. Mida läks meelest ära. Unustasin stardiks tagatiivad välja lasta. Lendasin , siis oma ringi ära aga siis oli see suurim katsumus “maandumine”. Tulin küll suure kõrgusega finaali aga peasi et puudu ei jää. Tulen ja tulen aga lennuk ei liigu edasi ja kõrgus kaob ja kaob .Kuigi maa peal oli tuulevaikus ei tea mis mind seal kinni hoidis aga õnneks sain õige kohapeale maha.
“Oh kui ilus on ikka lendamine”

Re: Yesss (Skoor: 0)
Külastaja on 09. 16, 2003 – 01:37 PM
Soololt väike ristsõnamõistatus:
mõista-mõista – millise lennumasinaga (ehk ka koguni tähistus ?), millise lennuvälja, millise raja ja isegi ehk lennuväljaringiga ning millise lennuinstruktoriga võis jutukeses tegemist olla?
Väike lisaküsimuski: Millisel ristmikul koperdas papi?
Asjatundjal ei tohiks eriti keeruline vastata olla…
Soolo

Re: Yesss (Skoor: 0)
Külastaja on 09. 16, 2003 – 04:54 PM
Arvan et tegu Tallinna lennuväljal. ristmik järvevana ja tartu maantee oma. Lennuk Cessna, aga rohkem ma sind ei tunne.

Sääsk hambus.

    • Re: Re: Re: Yesss(Skoor: 0)
      Külastaja on 09. 17, 2003 – 09:26 AM
      mõtlesin veel et kindlasti Cessna sest tõusul on tõesti vaja anda paremat jalga. aga üks asi torkab veel silma. ta liinib lennukit. karburaatormootoriga lennukeid minu teada ei liinita ringilennul. Võib-olla mõni Piper, kiirused ka nagu kattuvad, kui need on ikka sõlmedes

      [ Anonüümsed kommentaarid pole lubatud ]

      Re: Re: Re: Yesss(Skoor: 0)
      Külastaja on 09. 24, 2003 – 02:13 PM
      Lepa Tõnis see küll ei olnud. Tõnis ei luba kunagi liinida alla 3000 fiiti.

      [ Anonüümsed kommentaarid pole lubatud ]

  • Re: Re: Yesss(Skoor: 0)
    Külastaja on 09. 17, 2003 – 09:20 AM
    äkki rada 08 parempoolne ring. 175 kraadi on ju 08-lt lõunasse, samas võib ka 26 vasakpoolne ring olla, jutust ei selgu täpsemaid asjaolusid. instruktor lepa tõnis või? lennuk Cessna 172, tähistust küll ei tea. mis cessnasid siin meil on?

    [ Anonüümsed kommentaarid pole lubatud ]

Re: Yesss (Skoor: 0)
Külastaja on 09. 26, 2003 – 05:15 PM
Lennuk võiks olla Cessna 172 ES-ANS, ainult pöörded on valed-1950 asemel 2250. Muidu ei tea ühtki lennukit, mida ringil liinitakse ja mille kiirus tõusul on 75Kt.

Lennuväli on kindlasti Tallinn ja tegemist on raja 26 vasaku ringiga.

Arvestades, et lennuk on ANS, siis võiks arvata, et instruktoriks on Porro, kuid samas on palju kaheldavaid asjaolusid:
1. Porro ei lase soololennule peale 1 ringi;
2. Ta märkaks, kui klapid on jäetud 30 peale;
3. Ning ta ei kasuta fraasi “Kui lendad, hoia jalad soojas ja pea külmas”

Ristmiku koha pealt ei oska nagu öelda, sest minu arvates Tallinna lennuväljale ei ole ühtki pöörangut paremale, kus oleks üks rida ning valgusfoor.

Kui eelpool öeldu on õige, siis õpilaseks võiks ju olla Hendrik.

Kommentaarid on suletud.