Lennuõpilase lood

Postitatud 20.september 2003 | Postitaja Marika Kulmar
Lennuõpilase lood
Postitaja C9110E on Laupäev, September 20, 2003 – 09:07 PM EET,
Lennujuht võib sind vajada suvalisel ajahetkel

Õpime Tallinnas konveiermaandumist. Lendame järjekordset ringi. Start, külgtuuleosa ja siis pööre pärituuleosale, siis ettekanne ja nii edasi. Olin parajasti külgtuuleosal, valvamas õiget hetke pärituuleosale pööramiseks. Kuulan raadiost, peaaegu katkematu jutt käib. Mõtlen, et las nad räägivad, mina ju enam maandujaid ei sega, vaiksemalt räägivad helikopter ja maapealsed lennukid, need eriti tähelepanu ei vaja ka ja ega lennujuht mulle nagunii midagi sel ajal ütelda ei taha. Aknast oli ilus vaade, üks lennuk oli finaalis üsna kaugel.

Kuulsin, et keegi rääkis küll sellised sõnad nagu “tsarli alfa”, mis sisaldusid ka mu kutsungis, aga ehk olid need kellelegi mõeldud ruleerimisjuhised. Ruleerimisteed ju ka selliste tähistustega. Mul ei tulnud pähegi, et peaks juba maandumisjärjekorda koostama, kus mina ka sees olen.

Siis õpetaja ütleb: “Kuule, vasta lennujuhile, ta rääkis sulle pika jutu, et oled number 3 ja siis veel mida number 2 teeb ja mida number 1 teeb.” Mina pole midagi “kuuld ega näind”.

Number 1 maandus ära, siis lennujuht kutsus mind välja, vastasin talle, sain ise number kaheks ja edasi läks normaalselt.

Tähtpäevad – 100

Lendame õppelendu ja harjutame konveierit. Saime õpetajaga kokkuleppele, et nüüd teeme viimase maandumise. See tähendab lõpliku maandumise. See tähendab, et peale seda enam edasi ei lennata. Peale rataste maad puutumist ei stardita enam uuele lennuväljaringile. See on selline maandumine, peale mida ruleeritakse perroonile. Rajalt 26 tavaliselt A ja C kaudu.

Aga mina ütlesin raadiosse: “eko tsarli alfa taunvind rannvei tuu siks tats änd kõu”.

Parandama siis ei hakanud ja järgmine oli minu lennuraamatu 100. maandumine.

Nüüd on vaja piisav arv õhkutõuse, et saaks vajaliku arvu lennutunde täis, et load saaks.

Mulle vahele ei räägita

Raadiosidega on nii, et korraga saab üks rääkida ja teised kuulavad. Kui mitu inimest korraga räägivad, siis nende mõlema jutt läheb kaduma.

Sain ruleerimisjuhised ja valmistusin neid tagasi lugema. Hetk enne, kui jõudsin raadionupu alla vajutada, kuulsin, et keegi räägib. Hetk oli nii lühike, et jõudsin mõelda vaid “mis, mulle vahele ei räägita”. Vajutasin raadionupu alla ja lugesin oma jutu tagasi.

Sain varem valmis, sest kui raadionupu lahti lasin, siis kuulsin, kui ka tema varsti lõpetas. Hakkasin perroonil liikuma. Siis lennujuht ütles mulle uuesti need samad ruleerimisjuhised ja ma pidin need samad ruleerimisjuhised uuesti tagasi lugema. Nii et vahelerääkimisest ei ole kasu kellelgi.

Kas on lennuilm või ei ole lennuilm – selles on küsimus

Oleks vaja Raplas ära käia. Vaadata murulennuvälja, õppida lendama kontrollimata õhuruumis ja kontrollimata lennuväljal. Sinna lendab umbes 20 minutiga, kui lennuki kiiruseks arvestada 140 km/h. Siis natuke lendaks seal madallähenemisi, harjutaks maandumist murulennuväljale – võibolla kõige rohkem pool tundi. Ja siis 20 minutit tagasi. Kokku umbes tund ja veerand.

Ilm on halb: madalad pilved alumise piiriga 500-2000 jalga. Tuul ja nähtavus ei saa probleemiks. Aga kas lennureeglid põhimõtteliselt lubaks minna? Vaatame järgi.

Tallinn on kontrollitav õhuruum, klass C. Seal on lubatud pilve kõrgus BKN ja OVC vähemalt 1500 jalga maast ning nähtavus vähemalt 5 km. Vähim kaugus pilvest püstsuunas 1000 jalga ja rõhtsuunass 1500 m, vähim lennukõrgus tihedasti asustatud piirkonnas on 1000 jalga maast ja 600 m raadiuses asuvast kõrgeimast takistusest, muidu 500 jalga maast. Tallinn on umbes 200 jalga merepinnast. Niisiis pilve kõrgus peaks olema vähemalt 2000 jalga maast, siis lennuk mahub kõrgusele 1000 jalga maast ja 1000 jalga pilvest ning kõrgusmõõtja peaks näitama vähemalt 1200 jalga QNH järgi ehk merepinnast. Väheasustatud piirkonnas ehk rajast lõuna pool võin lennata kõrgusel 500 jalga maast ja 1000 jalga pilvest, see tähendab vähemalt 700 jalga merepinnast ehk kõrgusmõõtja QNH järgi ning pilve kõrgus võib olla see sama VFR miinimum – 1500 jalga maast.

Rapla asub kontrollimata õhuruumis, klass G. Seal, kui lennukiirus on väiksem kui 140 KT ehk 260 km/h, mida ma ka saan teha, sest lennuki suurim lubatud lennukiirus on ainult 202 km/h, siis peab lendama selgelt väljaspool pilve ja nähtavus olgu vähemalt 1,5 km. Vähim lennukõrgus on 500 jalga maast. Maa on merepinnast 200-300 jalga ja kõrgusmõõtja peab siis näitama vähemalt 800 jalga QNH järgi.

C klassi õhuruumis lendamiseks piisavaid VFR ilmatingimusi vähemalt tunni jooksul ikka tekib, et saaks välja lennata ja pärast ehk tagasi ka. ATISt muudetakse ju vähemalt 2 korda tunnis ja esitatud lennuplaan kehtib stardiajast alates 60 minutit. G klassi õhuruumi ilmatingimused on ilmakaardi järgi olemas. Kuigi kaardil on märgitud ka kohati 1/8 taevast katva pilve kõrgus 400 jalga, siis sellest pilvest peaks mööduma külje pealt, paremalt. Pilvest mööda minek võib mind kindlasti eksitada plaanitud teekonnalt. Nii et üksi ei tahaks ikka minna, aga õpetajaga koos võiks küll.

Kui õpetaja nõus oleks, mis kellaks ma peaksin ta lennujaama kutsuma. Ise jõuaks umbes tunni pärast, siis lennukit valmistaks ette umbes veerand tundi. Mingi aeg kuluks ka lennuplaani andmiseks ja võibolla on vaja kütust ka juurde võtta, sest vähemalt 2 lennutunni jaoks peab seda olema. Muidugi ükski liiter pole liigne, kuni maksimaalne stardikaal ei saa ületatud.

Stardi teeks siis pooleteist tunni pärast, mitte varem. Lennuaeg on ka umbes tund ja veerand. Oleks tund aega tagasi minema hakanud, oleks enne pimedat tagasi jõudnud.

Kommentaarid on suletud.