Avatud uus teema motodelta

Postitatud 17.oktoober 2003 | Postitaja Marika Kulmar
Avatud uus teema motodelta
Postitaja MarttiKuldma on Reede, Oktoober 17, 2003 – 09:45 PM EET,
17.10 Lisatud Viktor Belovi kommentaarid PDF failina, (vene keeles)

Täiendatud komapäeval, 1. oktoobril 2003

Head motodeltaplaneristid. Nädalapäevad tagasi toimus ümarlaud, kus sai tehtud ettepanek UL-A klassi, motodeltaplaneristide tuumikgrupi eestvedaja valmiseks. Et mõte ei läheks tavalise kaduva teed, kutsub Eesti Era- ja Harrastuspilootide Liit UL-A klassi lennumasinatega lendajaid võtma üleskutset tõsiselt ja valima endi seast ka tegelikult tõsiseltvõetav eestvedaja, et tõsta UL-A klassi lendajate taset, lennuohtust ja mainet, osaleda seadusandluse täiendamisel-muutmisel.
Palun teha ettepanekuid UL-A klassi tuumikgrupi juhi kohale sellesama artikli kommentaaride osas! Hea oleks märkida kandidaadi nimi koos omapoolse argumenteeritud kommentaari ning kindlasti soovitaja oma nimega. Paha poleks ka kandidaadiga eelnevalt nõu pidada.
Seni on jutuks olnud selliste motodeltaplaneriste nimed nagu Viktor Belov, Ants Taul, Olav Neuland ja Tiit Kirsipuu. Kandidaate on kindlasti veel. Palun mõelda ja tegutseda. See on ainus rada oma ala taseme arendadamisel ja tõstmisel. Organiseerugem! Tähtaeg 7. oktoober!

24.09.03 uudise tekst:
23.09 toimus Copterline seminariruumis võsalennunduse ümarlaud.

EEHL poolt korraldatud UL-A (enamasti motodeltad, kuid ka mootorvarjud, kuumaõhupallid) klassi kuuluvate lendajatega ümarlaua eesmärgiks oli viia läbi, motodeltadega – peamiselt ju nn mustalt-lendajatega, asjalik kohtumine, kus suhteliselt vabas vormis selgitada lennureegleid, seadusi ja puht-praktilisi näpunäiteid, mida pidada silmas motodeltadega lendamisel.Kohtumisele tuldi personaalkutsete ja motodeltadega lendajate tutvusringkonna-sisese teavitustöö kaudu. Kartus, et kui saabuvad ka lennuameti esindajad, siis tegelikke võsalendureid ei saabu, osutus asjatuks. Osavõtjaid oli üle kolmekümne ja Copterline nõupidamisteruum kippus kohati kitsakski jääma.
Ametlik joon on ju teada – te ei või lennata kui kõik pole seaduspärane ja ärge lennake ennem kui kõik korras. Aga see pole lahendus, lennatakse ikka ja veel sügavamal võsas. Ümarlaua korraldajad leidsid, et nn võsalendureid tuleks harima hakata targalt ja tasapisi, usalduslikku õhkkonda luues.

Päevakorras esinesid:
Sissejuhatuse teemasse tegi EEHL juhatuse esimees Hendrik Agur, kelle suurimaks mureks oli kontrollitavas õhuruumis lendavad reegleideiravad ja äärmiselt ebateadlikult käituvad UL-A klassi lennuvahendite piloodid. Näiteiks toodi viimasel ajal lähialas ilma transponderi ja raadiosideta suhteliselt kõrgel, kuni 2000 ft lendavaid motodeltaplaane, mis on äärmiselt suureks ohuallikaks nii endile, Tallinna saabuvatele ja lahkuvatele lennukitele ja linnaelanikele. Koheletulnuid jahmatas selline info ning leidis kõigi poolt selget taunimist. H. Agur kutsus üles motodeltaplaneristide seas tegema nn ringkonnasisest teavitustööd ja sõltumata pädevusest, teavitama üksteist sellise lendamise ohtlikkusest ja oma mõistetavat lennuhimu rahuldama kaugemal aktiivsest lennuliiklusest – mittekontrollitavates alades. Samuti juhtis H. Agur tähelepanu asjaolule, et stiihilise ja mittepädevate lendamistega tõmmatakse hiljem-varem enesele politsei tähelepanu, kes tõsi küll, täna veel pole lennunduse valdkonnas kuigi teadlik ning hoiab seetõttu justkui eemale. Aga niiviiisi jätkudes on aja küsimus, kui politsei asub spetsiaalselt jahtima lisaks roolijoodikutele ka mittepädevaid võsalendureid. See aga teeb kõigi lendajate elu raskemaks.

Tõnis Lepp, lennuõpetaja pidas 30-minutilise loengu, kuidas lennata UL-A klassi lennumasinatega, ohustamata ennast ja teisi, ülevaade lennureeglitest, õhuruumiklassidest ja neis lendamise nõuetest. Samuti jagas T. Lepp soovitusi lennuõpetaja vaatevinklist.

Aadu Lee ja Margus Keermann Lennuametist rääkisid seadusandlusest, registreerimisega seotud küsimustest, UL lennundust reguleerivatest õigusaktidest ja Lennuameti seisukohtadest UL-A klassiga seonduvate küsimustega. Heaks uudiseks oli, UL-A klassi lennumasinate registreerimine on oluliselt odavnenud ning peaks soodustama lennumasinate arvelevõtmist (varem oli uue motodelta registreerimine sama kallis Boeingu registreerimisega). M. Keermann andis ülevaate UL-A ja UL-B klassi lennuõpetaja ja kontroll-lennu päedevust omavate inimeste kohta. Üllatusena tuligi tõdeda, et Eestis on hetkel vaid üks pädevusega UL- A-klassi lennuõpetaja – Ants Taul ja üks A-klassi kontroll-lendur, kelleks on Viktor Belov. Kindlasti vajaks Eesti ülikerglennundus neile kiiret lisa, et suurendada teadlikust ja seaduslikkust.

Ants Taul ja Viktor Belov, UL A-klass (motodeltaplaani) kauaaegsed praktikud
rääkisid praktilisest lendamisest UL A-klassi õhusõidukitega. Viktor Belov keskendus oma ettekandes just tehnilistele küsimustele ja lendamisvõimalustele kontrollitavas alas. Möödapaasmatu on raadioside nõue, sellgitas Belov kogemustest.
Ühisel seisukohal olid Viktor Belov ja Ants Taul, et motodeltaplaan on siiski puhtalt harrastuslendamiseks ja lennunaudingu saamiseks lokaalsel territoorimil. Ei ole sobilik marsruutide lendamiseks ja aja peale punktist a punkti b jõudmiseks. Sellise vajaduse ilmnemisel tuleks pilootidel mõelda ülikerglennuki või väikelennuki peale.

Martti Kuldma, UL-B-klassi praktik, rääkis UL A ja B-klassi koolituse teooria osa ühitamise võimalustest ja kutsus üles läbima teooriakursusi ülikerglennukite ja väikelennukite teooriakoolitust läbiviivate firmade ja klubide juures. Samuti valgustas ta kohalolijaid hetkel kehtivatest seadustest UL-A klassi pädevuse saamiseks, mööndes, et hetkel ei paku Eestis keegi seadustele vastavat kompleksset UL-A klassi pädevuse saamise võimalust. Vajadus aga selle järele on tõsine.

Tõnu Valma, mootorvarjur andis ülevaade lendamisest mootorvarjudega ja mootorvarjurite koolitusvõimalustest. Hetkel pole Eestis mootorvarjundus kuidagi registreeritud, kuid teadlikumad mootorvarjurid on astunud ka EEHL liikmeiks, külastavad seminare ja püüavad hoida endid kursis kõikide lennureeglitega, mis vähegi seondub mootorvarjundusega.

Johan Penderi ettekanne sisaldas ettepanekut suunata tegelikud võsalendurid koolitusele – teha läbi teooriakursus, praktika on niikuinii neil käes, kui nad ikka tegelikud võsalendurid on ning ajada oma paberid-masinad korda nii nagu ette nähtud. EEHL liige Johan Pender esitas üleskutse: valida UL-A klassi lendajate seast nn rakuke või tuumikgrupp, kelle eestvedamisel võiks hakata teostama UL-A klassi lendajatele ettenähtud seaduse muudatusi, mis vastavad tegelikele vajadustele ja nõuetele – alates motodeltade professionaalsest lennukõlblikuse ülevaatusest, lõpetades teooriakoolitusele esitatud nõuete kohendamisest. Kas selleks luua uus ühendus, klubi vms, on tehnika küsimus. EEHL poolt pakkusime välja võimaluse, luua EEHL alla nn UL-A klassi osakond, kes suhetes Lennuameti jt ametkondadega omaks laiemat toetuspinda ja usaldusväärsust. Selleks ongi siinne üleskutse: EEHL kodulehekülje rubriigi „MOTODELTA“ alla esitada 7. oktoobriks 2003 motodeltaplaneristide poolt ettepanekud UL-A klassi osakonna juhataja valimiseks. UL-A klassi osakonna juhataja (võimalik ka teine ametinimetus) ülesanneteks jääks koondada Eestis motodeltaplanerismiga tegelevd inimesed ja organiseeritult hakata juhtima erialast teavitustööd ning esindamist vastava seadusandluse väljatöötamisel EEHL egiidi all.

Kokkuvõtteks. Ümarlaud täitis oma seatud eesmärgi ja ühiselt tõdeti selliste kokkusaamiste vajalikkust kas sellisel või teistsugusel moel. EEHL alustas nii.
Vaadates Riidaja üritust – kerglennudushuviliste kokkutulekut, oli motodeltadest esindatud ainult vaid kaks motodeltaplaneristi. Kus olid ülejäänud? Kartsid? Hoidsid eemale? Kes teab? Kuid selge on see, et organiseerimatus, teadmatus üksinda võsas toimetamine viib hiljem-varem kurbade tagajärgedeni. Meie püha eesmärk on – teha kõik, et lõpeks elust-enesest külajutud a la —vend-tõusis-jälle-telefoniposti-kõrgusele-hakkas-kartma-lasi-gaasi-maha-ja-rullis-üle-tiiva-praegu-haiglas-ütles-et-kukkus-aga-õnneks-paraneb— Need hakkavad juba tõeliselt ära tüütama ja ei tee Eesti lennundusele au. Püüame ennetada hullemat, võimalusi on ju palju… Midagi peab ette võtma. Leiame, et see on EEHL ülesanne.
Osalege hääletusel ja valime UL-A klassi juhi!

Tallinnas 23. septembril 2003,
kell 17.00 – 21.30, Mere pst 20, OÜ Copterline Eesti briefinguruum

19 kommentaari

Kommentaarid kuuluvad nende postitajale. Meie sisu eest ei vastuta.

Re: Avatud uus teema motodelta (Skoor: 1)
TiitPaananen on 09. 24, 2003 – 01:45 PM
(Kasutaja info | Saada sõnum) http://
Damn, kahju, et ei saanud osaleda, olin Leedu vabariigis hoidmas Eesti langevarjurite ja lendurite lippu kõrgel :)Noo, loodetavasti saame kõik kokku EEHL’i hooajalõpetamise peol.

Terv Tiit

Re: Avatud uus teema motodelta (Skoor: 0)
Külastaja on 09. 24, 2003 – 02:32 PM
Üritus oli tõesti väga hea. Selliseid koosviibimisi peaks rohkem olema sest nii on võimalik erinevatel puntidel omavahel infi jagada. ükskõik millist. kasvõi tehnilist laadi mis seotud mootoritega või lennumasina endaga. Marguse käest oleks pidanud küsima kuhu jäi Renegade Spirit teiste UL-B seast.
Räägiti raadioside vajalikkusest kuid enamus tõdesid et lahtises lennumasinas (UL-A/B) on see praktiliselt võimatu. Müra ja mootori häired nii suured. Ise olen pool suve müranud raadioside loomisega ja lõpuks kandis see osaliselt ka vilju. T. Madissonil minu meelest ei olnud probleemi Ämaris side pidamisega. Peltor klapid/mikrofon ja Icom A4. Tekkisid meil aga teised probleemid mida tegelikult ümarlaua lahtisel mikrofonil oleks võinud rääkida aga isiklik aeg sai kahjuks otsa. Jama lihtsalt rotax 532 mootori võimsusega mis kaob peale 30-60 sek töötamist täispööretel.
Seega infi vahetamine omavahel on väga oluline. Ühed teavad asju ühtpidi , teised jälle teistpidi ja nii see meil lonkab.
Ümarlaual muide tegelike võsalendureid oli minu teada ainult mõni üksik. enamus meist on läbinud teooriakusrused, seega see inf on just EEHL eestvedajatele. Tegelik võsakad puudusid.
Juttu oli ka transponderi nõudest UL-A/(B) masinatel. Selgus Juhani lausest et see seade on 200W võimas. Kas see päriselt ka nii võimas on, jäi üle küsimata ning mis sagedusel. Aga kui see tõsi on ja sagedus kõrge , siis tõesti ei taha istuda 200W mikrolaine ahju otsas. Raadioamatöörismi aegadest tean et kõrgsagedus ja suur võimsus on tervisele otsene oht. Sama küsimus tekib tegelikult eelmise põlvkonna UL-B masinatega, mis ju ka praktiliselt ainult torudest koosneb. mõnel isegi tuuleklaas puudub. Kuid ikkagi UL-B ehk siis sau juhtimisega.
Kokkuvõteks nii palju et üritus oli õige tegu ja hea kui neid veel tekiks.Tarmo.
    • Re: Re: Re: Avatud uus teema motodelta(Skoor: 0)
      Külastaja on 09. 24, 2003 – 04:14 PM
      Jah Hendrik, sul õigus et eksamid teha. Aga… jama selles et eile selgus et eksamiperiood 1a. on. Mul aga 3 tükki tegemata ja esimesest möödas varsti ligi 2a. Kas tõesti tuleb otsast peale hakata ?
      Tarmo.

      [ Anonüümsed kommentaarid pole lubatud ]

  • Re: Re: Avatud uus teema motodelta (Skoor: 1)
    HendrikAgur (hendrik@pilots.ee) on 09. 24, 2003 – 02:43 PM
    (Kasutaja info | Saada sõnum) http://www.pilots.ee
    Tänud kommentaari eest. Väiksel osalejate ausal käetõstmisel selgus siiski, et kohaletulnuist kolmel olid taskus kehtivad UL-A lennumasinatega lendamist lubavad litsentsid. Kel teooriakursus läbitud, tublid. Nüüd tuleks veel üle koerasaba saada ja eksamid ning praktiline pool ka ära teha. Mnjah, samas siin teatud seltskonna osas väike dilemma ju ongi – teadupärast on mõnel mittelitsentsi omaval võsalenduril tegelikke lennutunde kogunenud sadu aga praeguste seaduste järgi peaks nad hakkama praktilist õpet 0-st. Se ongi UL-A tuumikgrupi pärusmaa – võidelda välja nendeks puhkudeks tegutsemisjuhised… v-olla saab luua teatud lihtsustatud korra. So töö, millega tuleb tegeleda. Niisama ei juhtu midagi.

    [ Anonüümsed kommentaarid pole lubatud ]

Motodeltad lähialas (Skoor: 1)
MarttiKuldma (martti@lennuklubi.ee) on 09. 24, 2003 – 06:57 PM
(Kasutaja info | Saada sõnum) http://www.lennuklubi.ee
Eilse ümarlaua jätkuks ka kaks viidet artiklitele mis eile käsitletud teemasid ka puudutavad: Motodelta Pirital ja Laagris

Re: Avatud uus teema motodelta (Skoor: 0)
Külastaja on 09. 24, 2003 – 07:18 PM
Tervitus ja tänud motodelta küsimuse püstitajatele.
Selgus – et kohalviibijatest – lendajatest vaid 2-l olid ametikud load…Mitmete muude järelduste seas üks järeldus siit on ka selline – et Eestis püstitatud ametlikud nõuded motolendajatele ei vasta reaalsetele olukorrale. Muide, USA-s – kus õhuliiklus on tõepoolest väga tihe, ei nõuta üldse litsentsi ühekohaliste motodeltaplaanide juhtimiseks… Ja nagu aru sain, ümarlaual kohalviibinud n.ö. lubadeta lendajate kohta polnud kellegi mingeid pretensioone lennudistsipliini, ohtlike lennusituatsioonide vms kohta…
Olles veendunud näiteks, et tavalennukil raadionavigatsioon punktist A välja lennates ja soovides jõuda punkti B on tõepoolest vajalik asi – kuid milleks deltaplaneristidele raadionavigatsioon…? Või kui väidetakse see vajalikuna olevat – võiks pakkuda siis eelkõige võimalust seda navigeerimist ja kaarditööd demonstreerida mõnel lendaval deltaplaanil!
Ka tehnika nõuded on üle pingutatud – et mitte öelda ekslikud. Nii näiteks 12.aug. k.a. UL käitamise eeskirjas on märgitud (tsiteerin &8 p.3):
Veekogu kohal lendamisel, veepinnale maandumisel või veepinnalt startimisel tuleb täita järgmisi nõudeid:
2)transponder ja raadiosidevahendid peavad olema sisse lülitatud.
3)käesoleva & p1 j p2 nõuded ei laiene lendudele, mis ei eemaldu veekogu kohal kaldajoonest kaugemale kui lauglemiskaugus seiskunud mootoriga.Esiteks – milleks peab veekogust startinud lennukil (vesilennukil siis) olema transponder ja ka raadiojaam – kui ta ei lenda lennujaamade tsoonides – vaid lihtslt veekogude kohal (Võrtsjärve kohal näiteks)?
Teiseks – miks peaks vesilennuk hoiduma kalda lähedale – kui ta maismaale maanduda ei saa?

Kuna ma enamikke deltaplaneriste kahjuks lähemalt ei tunne, ei oska ma ka hääletada nn eestseisuse valikul – kuid mulle tundub, et UL-A esindajate seas peaks kindlasti olema hr. Olav Neuland.

Lugupidamisega
Peep Martverk

          • transponderist (Skoor: 1)
            MarttiKuldma (martti@lennuklubi.ee) on 09. 25, 2003 – 05:15 PM
            (Kasutaja info | Saada sõnum) http://www.lennuklubi.ee
            Meie oma Ikarustele panime transponderid peale, kuid ausalt tunnistades need seadmed perfektselt ei tööta. Küsimus ei ole mitte seadmes (oleme neid mitut erinevat marki proovinud) vaid lennuki plastikkeres, transponderid on aga üldjuhul mõeldud metallkerega lennukitele. Tekkivad antenni varjestuse probleemid, samuti on lennuk liiga väike selleks, et nõuete kohaselt kõiki raadioseadmeid-juhtmeid hajutada saaks. Kuna aga meie baaslennuväljaks on Tallinn, siis lihtsalt pidime transponderi peale panema, et oleks võimalik Tallinnas edasi lennata.Niipalju kui mina olen aru saanud siis lennujuhtimine visuaallendudele lähialas toimub protseduuriliselt, st. raadioside baasil, transponderi pilt on rohkem taustaks kuid transponderi signaali järgi ei tohi lennujuht ühtegi otsust vastu võtta. St. lennuohutus jälle. Pärast transponderite nõudmist/paigaldamist on lennu juhtimine ehk sujuvamkas muutunud, sest lennujuhi kindlus lennuk iasukoha suhtes lubab suuremaid vabadusi ja ootsetsooni saatmist IFR liikluse saabumisel on vähem

            [ Anonüümsed kommentaarid pole lubatud ]

            • Re: Re: Re: transponderi ja raadio nõue kontrollitavas õhuruumis(Skoor: 0)
              Külastaja on 10. 02, 2003 – 04:17 PM
              Tundub olema mõistlik ja deltaplaanidele kohane ettepanek.P. M.

              [ Anonüümsed kommentaarid pole lubatud ]

          • Re: Re: transponderi ja raadio nõue kontrollitavas õhuruumis(Skoor: 0)
            Külastaja on 09. 29, 2003 – 12:20 PM
            Kuna motodeltad väga kõrgel lennata ei tahagi, siis võiks neil teatud tingimustes ju lubada lennata kontrollitavas õhuruumis ilma raadiota ja ilma transponderita. Kuulsin, et praktikas nii ka tehakse.Nendeks tingimusteks pakun, et võiks olla:

            1) lennujuhile on teatatud (telefoni teel) vajalik info (kus, millal, kui palju vms), et ta saaks teistele lennukitele liiklusinfot jagada ja on saadud lennujuhi luba nendeks lendudeks.

            2) maksimaalne lennukõrgus ei ületa lennureeglite järgset (näiteks) 2-kordset minimaalset lennukõrgust. Seda selleks, et allpool horisonti lendavaid “asjakesi” on raskem märgata. Ja kui lennuki piloot ei taha seda lisatööd (motodelta liikluse jälgimist), siis saab ta lennujuhilt kõrgema lennukõrguse küsida, kus on teada, et motodeltad ei lenda.

            M.

            [ Anonüümsed kommentaarid pole lubatud ]

        • Re: vesimotodeltaplaan ja hädamaandumine(Skoor: 0)
          Külastaja on 09. 25, 2003 – 02:39 PM
          Härrased.
          Saan aru et üks võitleb ühe asja vastu teised teistpidi. Iseenesest ei ole ju raadio(side) paha asi. Ta ei ole koormaks , kaalub kõigest mõnisada grammi. Transponderiga sarnane lugu väljaarvatud teema mida eelpool nimetasin. Tegelik probleem on ju hoopis nende asjade hindades. Raadio koos klapide, intercomiga + transponder maksavad tegelikult kokku sama palju kui mõnemehe delta !!!! Minul EI OLE midagi transponderi vastu kui mulle seda tasuta jagatakse. Raadioside olen sel suvel jamades lõpuks kokku saanud. Aga see raha ja vaev. Ja ärage tulge ütlem et lennundus ongi kallis lõbu ja PEABKI kallis olema. Ei pea. See on nende meeste jutt kes selle pealt teenida tahavad. Mõnel mehel on see ju igapäevane leib !! Mina olen omaarust saanud oma side tehnika odavalt kuid sellegi poolest käisin 10000,- välja, kiivrid, klapid, intercom, raadio +juhtmed ja PTT mis ise tegin. Ma ei pea vastu kui peaks kohe ka transponderit ostma hakkama. Ma saaks selle raha eest 10 tundi õppelendu teha. Ise ju kuulutate et lendamine ei ole rikaste pärusmaa. Aga kipub sinnapoole minema küll. Kui transponder 2000-3000,- maksaks, palun, kohe paneks peale !!
          Raadiost peaks ju tegelikult piisama küllalt. Ja piisaski ju väga pikaks ajaks kuni selle aasta alguseni. Kas te teate mis põhjusel seda nõudma hakati ?? Juttude põhjal õpilaste ja litsentsi omavate pilootide eksimuste pärast oma asukoha teatamisel. Aga mine tea, mõni mees leidis selles äkki äri idee ja pressis Lennuametis selle läbi et transponderit mitte omavatele ära teha.
          Küsiks praegu Tallinna Torni meestelt. Kui palju läks paremaks liikluse jälgimine kui transponder peal on? ja kas on olnud jamasi vähem liikluse juhtimisel? küsimus ei ole mitte etteheitena vaid lihtsalt tahaks seda teada uudishimu pärast.Tarmo.

          [ Anonüümsed kommentaarid pole lubatud ]

          Re: vesimotodeltaplaan ja hädamaandumine(Skoor: 0)
          Külastaja on 09. 25, 2003 – 07:01 PM
          piisaks ka raadiosaatjast ,et anda teada oma asukoht.Poleks vaja 35000.- kroonist transponderit,mis maksab 1/3 vesimotodelta hinnast. Huvitav kas mujal maailmas on ka nõue ,et kõikidel vesimotodeltad oleksid varustatud transponderiga või on see meile juba tuttav EESTLASTE üliagarus.lennundushuviline

          [ Anonüümsed kommentaarid pole lubatud ]

          Re: vesimotodeltaplaan ja hädamaandumine(Skoor: 0)
          Külastaja on 09. 25, 2003 – 09:17 PM
          ….kuna plaanin lennata Väinamere piirkonnas, kus on mobiillevi, siis vajadusel saab kasutada hädamaandumisel mobiili, ka rakette vms odavamaid lahendusi. Raadiojaam koos sinna kuuluva atribuutikaga on suhteliselt kallis + aastamaksud – ja selle kasutamise võiks otsustada lendaja (mitte aga keegi teine tema eest) sõltuvalt lennupiirkonnast. Kui ikka Tallinna külje all lennata -on midagi muud kui sellest eemal…
          Transponderi nõude täitmine ei aita Väinameres (merepinnal) küll kuidagi – ja kauaks sellest akukesestki jätkub selle toiteks.Üldises plaanis mingi kõrgemalt poolt püstitatud nõue kõikidele peaks olema põhjendatud mingite vajadustega, mis ka kõiki hõlmab. Võibolla ma ei kujuta ette kõikvõimalikke olukordi (kas on see üldse võimalik); ütlen lihtsalt, et Väinameres lendamiseks, kui pole asja lennuväljadega, mina ei oska näha situatsiooni ega otsest vajadust raadiojaama, rääkimata transponderi muretsemiseks.

          Lugupidamisega
          P.M.

          [ Anonüümsed kommentaarid pole lubatud ]

      • vesimotodeltaplaan ja hädamaandumine(Skoor: 0)
        Külastaja on 09. 25, 2003 – 01:23 PM
        .. ja kui see vesimotdelta teeb hädamandumise mootoririkke tõttu vette, tuul maapoolt ja kaldale ujuda ei jõua mida siis ilma sidevahendita peale hakkad?

        [ Anonüümsed kommentaarid pole lubatud ]

    • Re: Re: Re: Avatud uus teema motodelta(Skoor: 0)
      Külastaja on 09. 25, 2003 – 01:06 PM
      Lp hr. Eiki,
      aga milline lennuk siis tõuseb veest ja maandub vette kui mitte vesilennuk (antud juhul siis on silmas peetud vesi-moto-deltaplaani)?P.M.

      [ Anonüümsed kommentaarid pole lubatud ]

  • Re: Re: Avatud uus teema motodelta(Skoor: 0)
    Külastaja on 09. 24, 2003 – 08:40 PM
    Vesilennuki kalda lähedal lendamise nõuet ma sellest määrusest küll ei leia.Ehk loed teksti veel korra ja hoolikamalt läbi.Mis puutub transponderi ,raadiojaama ja päästevestide kohta, on ilmselge,et piloodi (ja võimaliku reisija)elunatukese koha pealt tuntakse asjakohast muret.Kas meil on vaja veekogu kohal teadmata kadunud õhusõidukeid?Meenutagem juhtumit 15.Juuni 2003 Pirital hädamaandunud UL-B klassi õhusõidukiga.Hea,et kallas oli lähedal ja tuul mere poolt.Kajakas?Kes teab?Kui Sul juhtuks avamerel sama,kas Sa ei loodaks siis lennupäästeteenistuse peale?Kui Sinu lennuvahendil puuduvad nõutavad seadmed,võid sa halbade juhuste kokkulangemise korral sattuda äärmiselt ebameeldivasse olukorda!
    Lugupidamisega
    Heikki(litsentseeritud UL-B piloot)

    [ Anonüümsed kommentaarid pole lubatud ]

Re: Avatud uus teema motodelta (Skoor: 0)
Külastaja on 09. 24, 2003 – 09:08 PM
See oli väga asjalik kokkusaamine ja minu arvates tuleks sarnaseid korraldada VÄHEMALT 2korda aastas.
Heikki.(UL-B piloot)

Re: Avatud uus teema motodelta (Skoor: 1)
HendrikAgur (hendrik@pilots.ee) on 09. 24, 2003 – 10:43 PM
(Kasutaja info | Saada sõnum) http://www.pilots.ee
EEHL palvel saatis ümarlauas ettekandega esinenud Lennuameti lennundustehnika osakonna juhataja kt hr Margus Keerman viimased andmed UL lennukitest, lennuõpetajatest ja kontrollpilootidest:Kontrollpiloodid
1. Tõnu Ader klass B
2. Toomas Madisson klass B
3. Viktor Belov klass A

Lennuõpetajad
1. Viktor Belov klass A
2. Ants Taul klass A (hetkel kehtetu, puudub viimane kontroll-lend)
3. Toomas Madisson klass B
4. Tõnis Lepp klass B
5. Sergei Aranson klass B
6. Jaanus Ojamets klass B
7. Tõnu Ader klass B

Ülikerglennukid (registris)
Klass A
1. ES-KAK Ants Kivimäe
2. ES-KAS Viktor Belov
3. ES-KAT Ants Taul
4. ES-KEV Endel Visnapuu
5. ES-KHK Alvar Unt
6. ES-KLM Peet Tihane
7. ES-KLY Kalev Kriisa
8. ES-KRG Villis Lindmäe

Klass B
1. ES-UCA Ikarus C42 AS Tacmer Air
2. ES-UCB Ikarus C42 AS Tacmer Air
3. ES-UBA EV-97 Eurostar C.B.A. OÜ
4. ES-UBC EV-97 Eurostar Tango Lima Lima OÜ
5. ES-UJF JF-91 Urmas Lepik

Re: Avatud uus teema motodelta (Skoor: 0)
Külastaja on 09. 25, 2003 – 12:00 PM
Ma leian, et see üritus oli väga asjalik ning edasiviiv väikelennunduse arendamisel ning tegevuse korrastamisel. Ma leian, et see oli hea samm pakkumaks võimalusi “kuidas saaks teha”. Selle vastand oleks mõne asjamehe arusaam, “kuidas keelata tegevust”. Niisuguseid sõbralikke dialoogivormis arutlusi võiks rohkem olla, sest siis saavad mõlemad pooled oma suud tühjaks rääkida ja anda laiemat teavet igasuguste hädade kohta ning pakkuda ka võimalusi nende lahendamiseks.
Esialgu tundub veidi raskena kõiki korraga “võsast” välja tuua, aga samm-sammulisel arengul oli see kahtlemata üks hea ponnistus.
Kuivõrd deltaplaneristid kalduvad rohkem individualismi poole, oleks EEHL väga heaks kanliseeritud süsteemiks, et tulevikus esindada ka nende huvisid. Kuidas seda täpselt lahenada, peaks olema mõlema poole hea tahe ning vastastikune arusaam.
Edu ja head edasist koostööd soovides.
Aadu Lee
Lennuameti peadirektori asetäitja kt
lennuohutuse alal

Re: Re: Avatud uus teema motodelta(Skoor: 0)
Külastaja on 10. 09, 2003 – 09:04 PM
Võibolla pole tõesti vaja motodeltal lendamiseks liiga rangeid piiranguid,sest
minu kõrvaltvaataja pilgul nad ei lendagi
veidi tuulisema ilmaga,ega ka pikki marsruute.
Enamasti lendavad õhtul, kui tuul ja tõusvad
õhuvoolud vaibunud.On see tingitud deltade
kipakusest üldse,või lendurite ettevaatlikkusest?Õhtuti on ju õhus väga
vähe liiklust.Tervise kohalt:hea pimedas
nägemine ja korras süda võiksid olla.
Soovin teile edu. Aare.

[ Anonüümsed kommentaarid pole lubatud ]

,          

       
!   
,  
      –      
    ,
    
!   

! . ‘    (      
               ! ,   ,
 
  

!

     .
… 
     (?),      
 .
#  ,
(
    . 15.10.2003.

Kommentaarid on suletud.