Politseitegevuse võimalikkusest lennunduses

Postitatud 7.juuli 2005 | Postitaja Marika Kulmar
Politseitegevuse võimalikkusest lennunduses
Postitaja HendrikAgur on Neljapäev, Juuli 07, 2005 – 08:50 AM EET,
Kert Kotkas
Alljärgnevaga püüan Hendrik Aguri palvel veidi kaasa rääkida teemal, mis on seotud nn lennunduspolitsei loomise probleemistikuga. Olles tegelenud hobilennundusega alates 14. eluaastast ning omades ca 1200 tunnist lennukogemust ning purilennuõpetaja ja piloot-pukseerija pädevust, olen nüüdseks töötanud 15 aastat ka politseiametnikuna ning seetõttu loodan antud küsimuse arutamisel politseitöö, (era)lennunduse ja kehtiva seadusandluse spetsiifika kiire analüüsi teel võimalikku selgitust pakkuda.

Politsei järelevalvefunktsioonid transpordi valdkonnas

Mõnevõrra lihtsustatult lähenedes võib väita, et transpordi valdkonnas kehtivad Eestis peamiste õigusaktidena järgmised seadused:
1) Liiklusseadus – autotranspordi ja teedel toimuva liikluse valdkonnas
2) Raudteeseadus – raudteetranspordi valdkonnas
3) Meresõiduohutuse seadus – veeliikluse valdkonnas
4) Lennundusseadus – õhutranspordi ja lennuliikluse valdkonnas

Liiklusjärelevalve

Kahtlemata on kõige paremini ja vahetumalt igale Eestis elavale inimesele tuttav Liiklusseadus. Isikut, kes osaleb igapäevaselt aktiivselt asula– ja maanteeliikluses sõidukijuhina ega ole liikluspolitseilt trahvi saanud, ei ole Eestis tõenäoliselt enam võimalik leida. Seetõttu seostub keskmise kodaniku jaoks politsei olemus just liiklusinspektoriga “kes teeb sulle trahvi kui sa liiga kiiresti sõidad”. Politsei liiklusjärelevalvefunktsiooniga on kõik ammugi harjunud ning küsimust, miks ei tegele sellega hoopis näiteks maanteeamet, ei teki mitte kellelgi.

Kuigi kõik me osaleme ühel või teisel viisil liikluses, kas siis jalakäija või juhina, ei saa meist paraku praktiliselt keegi väita seda, et tunneks absoluutse täpsuse ja põhjalikkusega näiteks jalakäija või reisija (ühissõidukis) kohustusi, rääkimata jalgratturi või mootorsõidukijuhi omadest. Ei saa salata, et ühele kõigi kategooria lubadega ja kogenud kaugliinide autobussijuhile (lennundusliku paralleelina ilmselt siis liinilennuki kaptenile) pole vaat-et hullemat nuhtlust, kui uuesti liikluseksamile sattumine. Olukord komplitseerub aga veelgi siis, kui on vaja otsustada kellegi süüdioleku ja karistamise küsimust liiklusrikkumise eest. See on põhjuseks miks vaatamata seadusega antud õigusele ei tegele keerukamate liiklusrikkumiste menetlemisega mitte kõik politseiametnikud, vaid selleks spetsialiseerunud politseinikud. Rahvas kutsub neid liikluspolitseiks.

Raudteeliiklus

Huvitav on tõdeda, et vaatamata raudteetranspordi valdkonna sügavale spetsiifikale on seadusandja mitmete väärteokoosseisude menetlemise pädevuse delegeerinud ka politseile. Nendeks on järgmised raudteeseaduses sätestatud väärteod:
1. § 79. Raudteetranspordi liiklusohutuse rikkumine
2. § 80. Kehtestatud gabariidinõuete järgimata jätmine
3. § 84. Ohtlike ainete või esemete veonõuete rikkumine raudteel
4. § 85. Kehtestatud normi ületavate käsipakkide kaasavõtmine ja tasumata pagasi vedu
5. § 86. Raudteetranspordivahendite kasutamise nõuete rikkumine
6. § 87. Rongi omavoliline peatamine ja kaubarongis omavoliline sõitmine
7. § 81. Rongiliikluse takistamine
8. § 89. Raudteeveeremi juhtimine juhtimisõiguseta isiku poolt
9. § 91. Raudteeveeremi juhtimine joobeseisundis
10. § 92. Vedurijuhiabi ülesannete täitmine joobeseisundis
11. § 93. Isiku kõrvalehoidumine joobeseisundit tuvastavast läbivaatusest
12. § 94. Raudteeliiklusõnnetuses osalenud juhi poolt pärast raudteeliiklusõnnetust alkoholi, narkootiliste, psühhotroopsete või psühhotoksiliste ainete tarvitamine
Samas ei sisaldu raudteeseadus ei Politseikooli ega ka politseilist kõrgharidust andva Sisekaitseakadeemia õppekavas. Seetõttu menetlevad raudteetranspordiga seonduvaid rikkumisi vajaduse ilmnemisel peamiselt need üksikud politseiametnikud, kes on selle valdkonna õiguslikud iseärasused endale selgeks teinud iseõppimise teel. Samas annab seadus õiguse menetlusi läbi viia igale politseiametnikule.

Veeliiklus

Kuni viimase ajani oli veeliikluses toime pandud väärtegude menetlusõigus üksnes Veeteede ametil. Seega oli situatsioon sarnane sellega, mis valitseb õhutranspordi valdkonnas praegugi, kus kõigi lennundusalaste väärtegude menetlusõigusõigus on üksnes Lennuametil. Alates 03.06.2005 on Meresõiduohutuse seaduse muutmisega antud politseile õigus menetleda järgmisi veeliikluses toime pandud väärtegusid:

1. § 88. Veesõiduki juhtimine joobeseisundis
2. § 89. Isiku kõrvalehoidumine joobeseisundit tuvastavast läbivaatusest
3. § 93. Mere- ja siseveetranspordivahendite registreerimise, arvestuse ja kasutamise nõuete rikkumine
4. § 9424. Väikelaeva juhtimine ilma juhtimisõiguseta
5. § 9425. Laeva turvalisuse nõuete rikkumine
Politseiõppeasutuste õppekavades Mersõiduohutuse seadust ei sisaldu. Veeliikluse küsimustega tegelevad üksikud politseiametnikud, kes on asjaga kursis oma harrastuste (väikelaevade juhtimine) ja täiendkoolituste kaudu. Ajakirjandus, rahvas ja ka politseinikud ise kutsuvad neid veepolitseiks.

Õhutransport

Nagu eeltoodust näha, on transpordi valdkonnast ainsana politsei tegevusest väljas õhutransport, kuigi mitte päriselt. Uue lennundusseaduse muudatusega on sätestatud õhusõiduki juhil joobe tuvastamine Liiklusseaduses kindlaksmääratud korra kohaselt, millest tuleneb politseile kohustus osutada vajadusel Lennuameti töötajale ametiabi. Lisaks sellele on juba varasemalt Väärteomenetluse seadustiku jõustudes pandud politseile kohustus osutada Lennuameti töötajale viimase nõudmisel abi rikkumise toimepannud isiku tuvastamisel, taolise isiku väärteo korras kuni 48 tunniks kinnipidamisel ja Lennuameti kutsel väärteomenetluse toimingu läbiviimiseks mõjuva põhjuseta ilmumata jätnud menetlusaluse isiku suhtes sundtoomise kohaldamisel.

Lennundusseadusest võib välja tuua järgmised väärteokoosseisud, mis olulisel määral sarnanevad Raudteeseaduses ja Meresõiduohutuse seaduses sisalduvate, politsei menetluspädevusse antud väärtegudega. Nendeks on:
1. Paragrahv 604. Lennuvälja või lennuliiklusteenistuse tähistusmärkide, seadmete või rajatiste rikkumine või nende paigutamise nõuete rikkumine
2. Paragrahv 608. Õhusõidukite või nende seadmete rikkumine
3. Paragrahv 609. Ohutusnõuete rikkumine õhusõidukis
4. Paragrahv 6010. Lennunduse julgestusnõuete rikkumine
5. Paragrahv 6015. Õhusõiduki juhtimine juhtimisõiguseta isiku poolt
6. Paragrahv 6016. Õhusõiduki juhtimise üleandmine juhtimisõiguseta isikule
7. Paragrahv 6020. Õhusõiduki juhtimine või lennuliikluse teenindamine joobeseisundis isiku poolt
8. Paragrahv 6021. Isiku kõrvalehoidumine joobeseisundit tuvastavast läbivaatusest
9. Paragrahv 6023. Ohtlike ainete või esemete veosenõuete rikkumine õhuveos
See, kas politseile vastav pädevus ja kohustus panna või mitte, on seadusandja – Riigikogu – otsustada. Samas on selge, et kui seda tehakse ja määratakse Lennundusseaduses toodud teatud väärtegude menetlejaks lisaks Lennuametile ka politseiprefektuur, hakkaks vahetult sellega tegelema üksnes piiratud hulk politseiametnikke, ja võimalik, et seda tuleks neil teha lisaülesandena põhitööle. Nii või teisiti hakkaks aga rahvas, ajakirjandus ja ka politseinikud neid inimesi kutsuma lennunduspolitseiks. Nii lihtne see ongi.
Kokkuvõtteks
Hetkel on ajakirjanduses veidi võimendunud sõnum, nagu oleks nn lennunduspolitsei mõeldav üksnes kui erapiloote nuhtlev ja joobeekspertiisi toimetav üksus. Niisugune reaktsioon on arusaadav, sest nagu juba käesoleva loo alguses mainitud, seostub tavalisele kodanikule ja ka ilmselt ajakirjanikule politsei eelkõige liiklusrikkujate trahvimisega. Tegelikkuses leiaks aga nn lennunduspolitsei suure tõenäosusega rakendust hoopis lennundusjulgestust ohustavate õiguserikkumiste menetlemisel. Näiteks võib taoliseks rikkumiseks olla korrale allumatu reisija poolt ohutusnõuete rikkumine õhusõidukis, kellegi isiku poolt lennuväljarajatiste või õhusõiduki kahjustamine jne.
Suure rõõmuga saan kinnitada seda, et purjuspäi lendamine Eesti lennundusluba omavate eralendurite hulgas probleemiks tõepoolest ei ole. Ilmselt tingib seda erapilootide vähene hulk ja sellest tulenev anonüümsuse puudumine. Kes midagi teeb, sellest ka kuuldakse ja tema tegu teatakse. Valu ja vaevaga saadud piloodiloaga ei sooviks riskida keegi ning mitte üks klubi ega lennukiomanik ei usaldaks oma tehnikat “juhisejoodikule”.

Kert Kotkas
Ridali Lennuklubi lennutegevuse juhataja
EEHL juhatuse liige

1 kommentaar

Kommentaarid kuuluvad nende postitajale. Meie sisu eest ei vastuta.

Re: Politseitegevuse võimalikkusest lennunduses (Skoor: 0)
Külastaja on 01. 14, 2006 – 09:15 PM
On selgemast selgem et mitte keegi ei taha tõusta õhku lennukiga kus juhise taga on purjus piloot.Samas aga luua eraldi politseiüksust mis tegeleks just lennundusega on sulaselge absurd. Politsei on olemas ja kui tekib pisemgi kahtlus või kõhklus et toimub lennunusreeglite jäme rikkumine, saab neid alati appi paluda. Sellise lendajate hulga juures mis meil eestis on luua õhupolitsei – no andke andeks. Erapiloodid võib ühekäe sõrmedel üle lugeda, teine samapalju tuleb ametipiloote ja juba on vaja õhupolitseid! Koosneb tõesti eesti pisike lennundusseltskond ainult ainult pättidest ja joodikutest või? Või on ikkagi asi selles, et keegi otsib ametit ja selleks et kohe kindraliks või peadirektoriks hakata, tuleb tingimata luua Merevahu Teadusliku Uurimise Instituut ja kuulutada ennast selle direktoriks.

Kommentaarid on suletud.