EEHL ja Lennuameti ühisseminar

Postitatud 5.september 2005 | Postitaja Marika Kulmar
EEHL ja Lennuameti ühisseminar
Postitaja HendrikAgur on Esmaspäev, September 05, 2005 – 08:37 PM EET,
Laupäeval 10.09.2005, algusega kell 11.00 toimub AS Tallinna Lennujaam vanas renoveeritud administratiivhoone suures saalis Lennujaama tee 2, Tallinnas
EEHL ja Lennuameti ühisseminar

päevakord:
1. Osa M rakendamine ja õhusõidukite jätkuv lennukõlblikkus
2. EASA poolt mittetunnustatud õhusõidukitega opereerimine
3. Mittetulunduslike ühingute poolt läbiviidava lennutegevuse reguleerimine
4. Lennutöid teostavate lennuettevõtete sertifitseerimise määruse kavand
5. Erapilootide poolt klubide huvides sooritatud lendude kulude hüvitamise põhimõtted. Eralendude kulude hüvitise määratlemine kolmandate iskute kontekstis. Kokkulepped ja head tavad.
6. Küsimuste-vastuste voor. Vaba mikrofon

Orienteeruv seminari lõpetamine kell 17.00
Ettekandjad: Margus Keerman, Priit Part, Priit Lõuk, Rein Porro Lennuametist ja Hendrik Agur EEHL-st

Oodatud on kõik era- ja harrastuspiloodid, lennklubid ning teemadega seotud lennuettevõtjad
Täname Tallinna Lennujaama ruumide eest! Kohapeal avatud kohvik
Seminar on kõigile tasuta!

2 kommentaari

Kommentaarid kuuluvad nende postitajale. Meie sisu eest ei vastuta.

Re: EEHL ja Lennuameti ühisseminar (Skoor: 1)
HendrikAgur (hendrik@pilots.ee)
on 09. 10, 2005 – 10:23 PM
(Kasutaja info | Saada sõnum) http://www.pilots.ee
genBBcodeDisplay(Täname kõiki ettekandjaid! Et teemad olid huvipakkuvad, näitas hoolimata lühikesest seminari etteteatamisajast suhteliselt suur osalejate arv. Üldine arvamus seminarist ning kasutegur on positiivne. Õhkkond, hoolimata Staliniaegse suursuguselt renoveeritud vana lennujaama ootesaali kumavast akustikast, oli edumeelne, sõbralik ja tulemustele orienteeritud.
Viimane päevakorrapunkt eralendude finantseerimise põhimõtetest tekitas ootuspäraselt suurt huvi ja isegi elevust. On seda teemat ju senini, kui kuuma kartulit käes veeretatud ja liibamisi, kass-ümber-palava-pudru, käsitletud. Mis siis selgus? Raske ongi resümeerida aga jõuti selgusele, et temaatika tuleb selgeks vaielda, arutada ning järgides maailmapraktikaid, dokumenteerida. Kas mõne seadusandliku akti, memorandumi või miinimum – heade tavade kogumina. Selge on loomulikult see, et erapiloot ja tasuline lennutegevus ei käi kokku. Allakirjutanu hinnangul sellist nähtust Eestis ei evitagi. Mõned artistiveod sõbra lennukiga üritusele või seltskond saarele ei vääri mainimist. Tuleb ju ette kõike. Peaasi, et põhimõtteid järgitaks. Niisiis saimegi esmased soovitused hr Rein Porrolt (seda mitte Lennuameti ametliku seisukohana) nö heade tavade kontekstis, et:
1) eralennu otsekulude finantseerimine võib toimuda näiteks neljakohalise lennuki käitamise puhul 4:4, ehk ka piloot tasub oma osa eest ise. Eralende ei sooritata kasu teenimise eesmärgil;
2) näiteks aga purilennuki pukseerimisel või langevarjurite heitmisel on ka igati normaalne ja mõistuspärane, kui hüppaja või pukseeritav katab otsekulud (sh ju ülelennud jm).
Viimase punkti korral aga tekib kohe vahe sisse, kui erapiloot teostab nimetatud lende lennuklubi lennuki või lennuklubi hüvanguks oma või mujalt renditud lennukiga. Teemaarendus ja variatsioonid võivad pikaks minna. Selleks ongi vaja mingiligi tasemel regulatsioone.
Minu küsimuse peale, kas nimetatud küsimus (eralendude finantseerimise temaatika) on Lennuameti otsene kohustus, vastas hr Porro eitavalt. Ning pigem ongi see pigem kui, siis maksuameti küsimus. See aga, et väidetavalt paljud haritud ametlendurid tööt(a)ud on, on rohkem konkurentsi, vaba turumajanduse ja hariduspoliitika küsimus, kui „erapilootide töö eest äranäppamise“ probleem. Mõned toodud näited ei anna alust üldistusteks. Erapilootide tasuliste avalike huvilendude aeg Eestis on läbi ning kui midagi ongi olnud, siis seadusetuse perioodil. Täna töötab korralik sõber-kontrollib-sõpra süsteem ning erapiloodi eetika (ja-jaa, kinnitan, see on olemas) parmini, kui mistahes regulatsioon. Kuid sedagi on vaja!

Siinkohal ei jõuagi kõiki nüansse lahti seletada. Püüame luua töögrupi, kes hakkaks koostöös Lennu- , maksu- jm ametitega nimetatud regulatsioone välja töötama.

Ülimalt positiivne oli, et nö T. Lepa sünade järgi – kass tõsteti julgelt lauale ja astuti esimene samm. Järgmised on ju meie endi jalge ees.

Meeldivate ja sisukate kaasettekandjatena astusid üles viimase päevakorrapunkti osas Kert Kotkas, kes rääkis Ridali Lennuklubi kogemustest ja seadusandlusest ning Kalju Albert Pakker Aviost, lähtudes maksuseadusest.

Ootme veel kommentaare. Seminarist valmib ka ülevaateõppe-DVD, mille hankimisest anname teada, kui selleks aeg.

Positiivne on ka see, et osavõtvate lennuklubide esindajaid oli 8, sh Pärnu Lennukubi, kes nii harva, ent ometi pead tõstmas. Väga sooviks sellist tendentsi ka Haapsalust. Näis, kas teist aastat planeeritavast üritusest oktoobri algul ilmaolude tõttu asja saab.

Naljaga pooleks aga soovitaks Lennuameti personaliga tegelevatel ametnikel hakata varuma oma inspektoritele juba talvevilte, sest EEHL võtab suuna talveüritustele järvedel jäälennuväljadel ning siis on juba mõõtmisi ning mööda jääd inspekteerimsi küllaga. Jäälennuväljad käiku!

Ettekandjad: Margus Keerman, Priit Lõuk, Rein Porro (Lennuamet), Hendrik Agur (EEHL)
Kaasettekandjad: Kert Kotkas (Ridali Lennuklubi, EEHL) ja Kalju Albert.
Ehkki enamus osalejatest mahub ühise nimetaja EEHL alla, on kõik oma klubi patrioodid oma klubilise kuuluvuse ilusti esitlenud.

1. Anti Kaul / Tacmer Air
2. Theo Raudsepp / Tacmer Air
3. Aare Vunk / Nurmsi Lennuklubi
4. Taavi Vunk / Nurmsi Lennukubi
5. Georg Liigand / EEHL
6. Tarmo Suss
7. Edvin Penart
8. Kalju Käi / Nurmsi Lennuklubi
9. Ingmar Näks / Nurmsi Lennuklubi
10. Elo Eller-Kaldaru / Hobby Air
11. Mart-Enn Rammo / Hobby Air
12. Nikolai Beljankov / Pärnu Lennuklubi
13. Marika Kulmar
14. Kalju Albert / AS Pakker Avio
15. Toomas Uibo / I Aeronautikaklubi
16. Priit Palumaa / Tacmer Air
17. Enn Noorkõiv / Tacmer Air
18. Kaido Tiigisoon / Ridali Lennuklubi
19. Kert Kotkas / Ridali Lennuklubi
20. Einar Viin / Ridali Lennuklubi
21. Rait Kalda
22. Ilmar Anijärv / Hobby Air
23. Allan Kaldmaa / Pärnu Lennukubi
24. Arvo Sild / Viljandi Lennukubi
25. Kristjan Kuusk / Hobby Air
26. Meelis Pang / Hobby Air
27. Pärtel Soidla / Rakvere Blue Sky
28. Ants Kivimäe / EEHL
29. Villu Martverk
30. Hendrik Agur
31. Kristjan Tõniste / Lennuamet
32. Margus Keerman / Lennuamet
33. Priit Lõul / Lennuamet
34. Hendrik Agur / EEHL
35. Kristjan Tõniste


Re: EEHL ja Lennuameti ühisseminar (Skoor: 1)
marikak on 09. 15, 2005 – 05:53 PM
(Kasutaja info | Saada sõnum)
Halb oli, et kõik lennuameti ametnikud esitasid oma isiklikke arvamusi mitte Lennuameti arvamusi. Hea oli, et saime teada ametnike arvamused, mis pole nii karmid, kui ajakirjanduse kaudu laiale avalikkusele eralendurite kohta antakse. Seminar oli ju (pooleldi) Lennuameti seminar ja need ametnikud seal olid parajasti tööl ja esindasid oma tööandjat.

Võibolla keegi kellelegi lubatud viiteid saatis ka, aga ma otsisin need viited ise:

Euroopa komisjoni määrus nr 2042/2003 I lisa osa M.
Inglise keeles http://www.easa.eu.int/doc/Regulation/reg_2042_2003_PartM.pdf.
Eesti keeles http://europa.eu.int/eur-lex/et/dd/docs/2003/32003R2042-ET.doc.
Nimekiri Eesti õhusõidukite kohta, mille kohta see ei kehti: http://www.ecaa.ee/atp/failid/AIR_T_2_2005_MITTE_EASA_LENNUKID.pdf.
Kui on sertifitseeritud õhusõiduk, siis selle hooldusega tegeleb sertifitseeritud organisatsioon. Kui on mittesertifitseeritud õhusõiduk, siis mitte. Osa lihtsaid töid võib teha piloot-omanik. Lennukõlblikkuse eest vastutab omanik/käitaja/rentnik. Märksõnad on hooldusprogramm, hooldustõend, lennukõlblikkuse sertifikaat, lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaat jm paberimajandus.

Määrus nr 65, hakkab kehtima 1.01.2006. Pealkiri on “Mittetulundusliku lennutegevuse registreerimise tingimused, registreerimistunnistuse väljaandmise, selle kehtivuse peatamise ja kehtetuks tunnistamise kord ning nõuded lennutegevuse käsiraamatu sisule”
https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=909886

Eralendude rahalise külje kohta olen aru saanud nii: eralendur ei saa mõelda, et ta võiks ära elada lendamisest, ta peab ikka leidma endale mingi muu töö, kust saab palju pappi lendude rahastamiseks ja jääb palju vaba aega lendude sooritamiseks. Selliseid töid eriti ei ole. Aga lendamise oskused püsivad värsked pideva praktikaga.

Kui maailmas ringi vaadata, siis on olemas veel peale purilendurite ja langevarjurite teenindamise lendamisega seotud tegevusi, mida (kogenumad) eralendurid oma lennukitega teha saaks, ja ka Eestis tuleks sellised tegevuse võimalused üles leida. Üks põhjus, miks eralennundusega alustajatest jääb asjaga tegelema vähe inimesi, on see, et neile võib tunduda, et see lendamine ikkagi ei tasu ära selles mõttes, et vajadust pole. Näiteks need tegevused, mille pärast mina esialgu endale lenduriload tegin, on juba kõik ära keelatud.

Kommentaarid on suletud.