Viljandi Lennundusseminar 20. mail kell 11.00

Postitatud 12.mai 2006 | Postitaja Marika Kulmar
Viljandi Lennundusseminar 20. mail kell 11.00
Postitaja HendrikAgur on Reede, Mai 12, 2006 – 08:03 AM EET,
Head era- ja harrastuspiloodid, lennundushooaeg on alanud ning juba teist aastat järjest toimub Eesti kaalukaim eralennundusseminar Viljandis 20. mail algusega kell 11.00, Jakobsoni 2, klubis “Red”. Oodatud on kõik era- ja harrastuspiloodid, purilendurid ja lennundustegelased ning -huvilised.

KAVA:
11.00 Eesti Era- ja harrastuslennundus 2006. Hendrik Agur (EEHL juhatuse esimees)
11.10 Era- ja klubilennunduse sõlmküsimused. Johan Pender (EEHL, Esimene Aeronautiklaklubi ja Copterline) käsitleb eesti eralennunduse sõlmküsimusi erapiloodi, lennuõpetaja, lennuklubi ja lennuettevõtte juhi pilgu läbi

11.40 Ülevaade Eesti lennuväljadest. Lennuameti sõnumid alanud lennundushooajaks. Aleksander Dintshenko (Lennuamet) annab ülevaate õiguslikust regulatsioonist eralennuväljade rajamiseks ja murulennuväljadele esitatavatest nõuetest ning edastab sõnumeid Lennuametilt alanud hooajaks.

12.00 Lennuohutusest professionaali pilguga. Andreas Kari (Estonian Airi turvalisusinspektor ja Boeing 737 kapten) kõneleb professionaalina turvalisusest ja lennuohutusest eralennundusele.

12.30 Lõuna

13.00 Erapiloot kui õhusõiki kapten ja võimukandja. Kert Kotkas (EEHL, Ridali Lennuklubi, erapiloot ja lennuõpetaja) analüüsib erapiloodi pädevust ja õiguslikku regulatsiooni kaptenina.

13.30 Eralennundusest riigi tasandilt. Tõnis Lepp (EEHL, MKM lennundus- merendusosakonna juhataja asetäitja, ametpiloot, lennuõpetaja ja purilendur) annab ülevaate riigi suhtumisest eralennundusse.

14.00 Teadmised hüppelennuki piloodile ja langevarjuhüppe reeglitest. Tiit Paananen – Raul Reap (EEHL, Eesti Langevarjuklubi). Reeglitest hüppelennuki piloodile, hüppelennud langevarjuritega, langevarjuhüpete pädevused ja õiguslikud alused.

14.30 Eesti klubilennunduse ülevaade
Heinar Kalam, Viljandi lennuklubi
Einar Viin, Ridali lennuklubi
Kalju Käi, Nurmsi lennuklubi
Theo Raudsepp, Tacmer Air lennuklubi
Ott Maaten, klubi Propeller (mootorvarjurid)
Vladimir Antonov, Rakvere Blue Sky
Hobby Air, Pärnu Lennuklubi, Haapsalu lennuklubi Ungru, Narva Lennuklubi, kutsutud kõik teised uued klubid

Esinevad kõikide Eesti lennuklubide esimehed. Antakse ülevaade oma klubi tegevusest ning enda osast Eesti klubilennunduses. Teises osas räägitakse tähelepanekutest oma praktiliste kogemuste põhjal ja edastatakse kolleegidele soovitusi.

17.00 Lennupiknik Viljandi lennuväljal Langevarjurite avahüpe, grillime, peame lennuplaane, tutvume Viljandi lennuklubi tegemistega ja lendame Mulgimaa kohal. Lennuväli on avatud, raadiosagedus 132,0 Mhz, kutsung “Viljandi raadio”.

3 kommentaari

Kommentaarid kuuluvad nende postitajale. Meie sisu eest ei vastuta.

Re: Viljandi Lennundusseminar 20. mail kell 11.00 (Skoor: 1)
VillemAlango (villem@skydive.ee)
on 05. 21, 2006 – 09:27 AM
(Kasutaja info | Saada sõnum) http://www.zone.ee/tagahoov/
Pildid ei tulnud pimedas hästi välja aga mõned riputasin siiski internetti.

Tänud korraldajatele!


Re: Viljandi Lennundusseminar 20. mail kell 11.00(Skoor: 1)
HendrikAgur(hendrik@pilots.ee) on 05. 23, 2006 – 11:37 PM
Lühimemo Viljandi lennudusseminari lennuklubide juhatajate klubitegevuse ülevaatest:

Viljandi Lennuklubi, Heinar Kalam
Liikmeid: 22 inimest
Purilennuklubi, 2005 aastal purilennud seiskunud (rahamured), lennnati ainult mootorpurilnnukiga
2006 a algab elujõulisem lennutegevus. Wilga tehniliselt korras, jätkub mootopurilennuki moderniseerimine.

Mured: bürokraatlik koormamine ametivõimude poolt (lennutegevuskäsiraamat jms, Lennuamet ei pea kinni enda poolt kehtestatud dokumentidele kehtestatud tähtaegsest ega anna asjade kulgemisest adekvaatset tagasisidest).
Seoses riigilõivude ja kindlustuste tariifide tõusuga finantsraskused. Stardihinnad kõrged, raske noori värvata.

Muu info:
24.05 -28.05.06 kell 12.00 Soome mudellendurid Viljandis. Lennuväli sertifitseeritud ja heas korras-

Parendusvaldkonnad:
Püüame edasi tegutseda ja värvata uusi maksejõulisi liikmeid.
Panustame mootorpurilennukile ning sellega elavdada lennutegevust. Mootori vahetus plaaniga seoses väheneb lennuki kaal ja takistus, seega uuem suund – mootori abil tõus, edasine lend tavalise purilennukina.

Ridali Lennuklubi, Einar Viin
Liikmeid: litsentsiga 27 inimest. Varem olnud kuni 60 liiget. Klubi liimelisus korrektne, järgitakse eeskirju. Aktiiv ca 10 inimest, ülejäänud võtavad osa suuremate ettevõtmiste korral.
Raja pikkus 1000 m.
Koolituse grupp pooleli. Mittetulundusliku lennutegevuse registreerimise korral alaline koolitus. Paberimajanduse eestvedaja Kert Kotkas.

Mured:
Puudub tegus kontakt Lennuametiga.
Koolitusprogrammide kooskõlastamine Lennuametiga ebaõnnestus.
Enamus varast Kaitseliidu omandis, juulis 2006 lõpeb leping vara kasutamiseks. Puudub omaniku tunne võõrasse varasse, vaja oleks klubi/era omandisse.

Info: Ridalisse lendajad erapiloodid – helistage ette, et mitte ohustada kohalikku purilennutegevust.
Ärge tehke igameheklubisid, parem ühenduge!
Tasuline lennutegevus… klubisisese korralduse järgi.
Lennuväli sertifitseeritud.

Parendusvaldkonnad:
Uuendatud päästevarjud.
Ridali lennuklubi astus Lennuspordiföderatsiooni liikmeks.
Vintsi, purilennuki, murutraktori hange EAS-st.
NB! Mõelge positiivselt!

Esimene Aeronautikaklubi (MTÜ), Johan Pender

Tegusteb alates 1997. aastast. Kaks suunda: era- ja purilennundus.
Purilenduriõpilasi hetkel 13 inimest
Eralenduriõpilasi alustanud 60 inimest, PPL litsentsini jõudnud 15 in, 15 in õppel.
Purilennukeid Blanik 2 tk
Mootorlennukeid 2 tk, Cessna 150-d.
Tegevuskoht Tallinn, kodulennuväli Rapla.
Liikmeid: (muutuv, koos õpilastega ca 60).

Mured:
Pole (LA…)

Parendusvaldkonnad:
Lennuametiga suhted. Lahti saada Aerofloti mõtteviisist.

Nurmsi lennuklubi, Kalju Käi

Üldinfo:
Liikmeid ?
Nurmsi rada suhteliselt heas korras. Rada tähistamisel. Kandevõime 79 tonni (lennuväli asub paepinnasel), pikkus 3km, laius 250m. Kasutatava raja osa 2,5 km. Sertifitseeritav. Ajutine rajakasutusluba.

Mured:
Tapa lennuväljal keelati klubi tegevus.

Parendusvaldkonnad:
Nurmsi lennuväljaga külgneb 5ha maatükk, osaleme oksjonil maa väljaostusooviga, eesmärgiga ehitada angaar jm rajatised. Tekkinud on uus initsiatiiv ja optimism.

Saare lennuklubi, Monika Käst

Üldinfo: vaheetapp arengus – otsitakse uusi tegevussuundi (purilennundus: vintsitöö + lennuk) ja vahendeid tegevuseks;
2005 a-l tehtud 10-12 tõusu vintsiga.
1 korras Blanik, 1 remonti ootav Wilga, remondiootel Blanik, olemas töökorras vints.
Tegevliikmeid 10 inimest.

Mure: erimeelsused juhtimises ja osade liikmete seas.
Rahaliste vahendite otsimine.
Ruhnus puudub tuulelipp.

Parendusvaldkond:
Positiivne mõtlemine, olemas lennuhuvilised

Narva lennuklubi, Nikolai Gergeljuk
Üldinfo:
Asutatud 2002
Liikmeid 20 inimest.
Lennuk: Cessna 172
Blanikuid 2 tk, remontivajavad.
Vintsi hange plaanis.
Rada 600 x 50 m, normaalses seisukorras. Soovitavalt kasutada Narva-Tln maanteepoolset raja osa (siledam)!!!
Peamiselt langevarjuhüpped (AN-2 Raplast)
Piiriga seonduvad küsimused. Kokkulepe piirivalvuritega: lennupäevast teatatakse piirivalvuritele (vene poolele).
Erapiloodile lendamiseks:. Narva info telefon 5530730, Nikolai. Hoiduda piirile lähedale lendamisest

Rakvere Blue Sky, Vladimir Antonov

Üldinfo:
Asutatud 2002 juunis, lennuväli taasavatud augustis 2003.
liikmeid (4), hetkel 1.
rada 750 x 30m
Rakvere linna poolt väga toetav suhtumine, palju abi, lennuväli Rakvere linna üldplaneeringusse sisse kantud.

Mured:
Rahaliste vahendite nappus, otsime. Klubiliikmete…

Parendusvaldkonnad:

Torupillitalu, Riidaja lennuväli, Ants Taul

Üldinfo: lennuturismitalu, avatud kõikidele erapilootidele eelneval kokkuleppel, ööbimis- ja ürituste korraldamise võimalus. Ants Taul ise evib motodeltaplanerismi.

Rada: 09/27, pikkus 600m (stardiks 900m), laius 30m

Unistus: arendada motodeltaplanerismi

Parendusvaldkonnad:

Re: Viljandi Lennundusseminar 20. mail kell 11.00 (Skoor: 1)
marikak on 05. 25, 2006 – 10:03 AM
(Kasutaja info | Saada sõnum)
Ma kirjutasin ka üht-teist üles, aga pole olnud aega vormistada seda korralikuks kommentaariks. Oleks kohe pidanud mingi läpaka kaasa rabama. Langevarjutamise osa tekst on pooleli, see tuleb siis mõni teine kord. See oli ka minu jaoks kõige huvitavam ettekanne.

—-8<—8<—8<—-

Pender
Lennuväljade korra kehtestab lennundusseadus.
Kui ühel lennuväljal on mitu klubi, siis üks neist on lennuvälja valdaja ja koostab reeglid.

Lennuameti esindaja Dintsenko ei anna endast elumärki. See juba teine kord.

Kari.
Ohutus, turvalisus, risk, oht – vahet teha
Uurimine otsib õnnetuse põhjusi
Õhutemperatuur langeb 1000 jala kohta 2 kraadi.
Jäätõrje vedelik tüüp 2 on arvestatud püsida tiival kuni stardi otsustuskiiruseni 83 kt. Seega jääb ta aeglastele lennukitele kauemaks ja ei täida eesmärki.
Tankimise ajal oleks inimesed lennukist väljas.
Transponder oleks lennu ajal sisse lülitatud ja mode C (kood ja kõrgus). Suurtel on mode S (kood ja lennu number)
Tulesid peaks kasutama ka päeval, et väikest lennukit paremini õhus näha oleks.
Turbulents ja keerisjälg – ohtlik tuulevaiksel ilmal ei liigu ära ja pöörangul võib väikse lennuki kummuli keerata.
Varuosad – võtta need, mis ette nähtud selle lennuki jaoks.
Planeerida – kütus, avariivarustus, vee kohal lennates päästevest seljas
Asukoht ja lennukõrgus ütelda täpselt
Lennuki ülevaatus seest ja väljast. Võib kasutada lennuki valvamiseks turvakleebiseid näiteks kütusepaagi korkidel – pärast vaadata, kui rikutud, siis on näpitud.
Suitsetamine lennukis pole lubatud – tulekahju tekkimise oht ja tulekahju mitteavastamise oht.
Õnnetuste põhjused sarnased:
GA: otsustuste vead, juhitavuse kadu, CFIT, ilm, ellujäämisfaktor, rajale väljasõit
Äri: CFIT, juhitavuse kadu, mootoririke, rajale väljasõit, …

Juhtkonnale: defineerida standardid ja reeglid
kui keegi eksib, paneb märkmed maha
Üldlennunduse ohutuse kultuur peab kasvama klubist
selge juhtimise struktuur
Teatada kõigest ja tahe parandada
Iga lennuintsident mõjutab ka ärilennundust.
Partnerlus töötajate vahel
Iga õnnetus on firma ebaõnnestumine
Lindudega kokkupõrked – maapinnal ja kuni 1000 jalga, stardil 40% ja maandumisel 60%
Ettekanne vaja, et lennujaam teaks, et on linnud
Tavaliselt vihmaste ilmadega ja öösel rohkem. Linnud istuvad raja tuledel.
Õhus linnud tavaliselt laskuvad ja lenda neist üle. Maanduvad vastu tuult
Üldlennunduse piloot ei saa lubada täpset saabumist.

Kõige ohutum ühistransport – lift.
Õnnetused lähenemisel ja maandumisel (4% lennuajast) või stardil (1% lennuajast)
FLY->CRASH->FIX vanasti
85% inimfaktor, 14% lennuk
mittetahtlik
stabiilne lähenemine 500 FT

Lepp
Ruhnu teha kõikidele eralennukitele ligipääsetavaks – rada siledaks, pikemaks, tugevamaks, aed ümber
Lennuamet – tegelema ärilennundusega
Üldlennunduse käsiraamat ja eeskirjad tulevad
Lennundusseadus muutumas, julgestuse ja terrorismi kohta
“Iga tasu või hüvituse eest on ärilendamine” – vaja muuta
LSF võiks olla mitteriiklik

Kommentaarid on suletud.