Lennuohutuse aastakokkuvõte 2007

Postitatud 31.jaanuar 2008 | Postitaja Marika Kulmar
Lennuohutuse aastakokkuvõte 2007
Postitaja Raivo Kask on Neljapäev, Jaanuar 31, 2008 – 10:10 PM EET,
2007 aastal esitati Lennuametile 205 ettekannet 195 lennunduses toimunud juhtumi kohta (2006 aastal 163 ettekannet). Ettekanded esitasid Lennuliiklusteeninduse AS lennujuhid, Eesti lennundusettevõtjad, MTÜ-d ja erapiloodid. Lennuliiklusteeninduse AS lennujuhtide ettekanded kajastasid kogu toimunut oma vastutusalas, st. ka neid juhtumeid, kus osalejaks olid Tallinna lendavad ja Tallinna FIR`ist läbi lendavate välisfirmade lennukid. 205-st ettekandest 113-s olid osalejaks Eesti lennundusettevõtete lennukid.

2007 aastal juhtus Eestis registreeritud käitajatel 3 lennuõnnetust:

– Lennuki BN2 (Britten Norman) purunemine maandumisel halva nähtavusega ja väljapoole lennurada

– Mootoririke kopteril Robinson R44 lennul Soomes ja hädamaandumisel saadud olulised kopteri konstruktsiooni purunemised

– Lennuki Cessna C172 väljajooks lennurajalt ja lennuki konstruktsiooni kahjustused kokkupõrkest maapealsete takistustega (puud, põõsad, maapinna ebatasasused)

ja 2 tõsist lennuintsidenti:

– Lennuki SAAB 2000 ruleerimine stardirajale ilma loata ja keeldu eirates samal ajal, kui vastaskursiga maandunud lennuk ATR72 sooritas läbijooksu;

– Lennuki Boeing B735 lateraalse navigatsioonisüsteemi ebaadekvaatne toimimine ja seiskumine ning sellest tulenev lennuki maandumine varulennuväljale saatelennukite eskordiga.

Lennuõnnetusi ja tõsiseid intsidente uurib MKM Kriisireguleerimise osakond ja ettekanded uurimiste tulemustest asjaosalistele on edastatud või edastatakse. Tõsist intsidenti lennukiga B735 uurib Saksa lennuamet ja ettekanne uurimise tulemustest hetkel puudub.

Peale ülaltähendatu:
– 60 juhtumit on liigitatud intsidentidena (2006a. intsidente 78);
– 62 juhtumit, millised ei mõjutanud lennuohutust (2006a. – 40);
– 46 ettekannet juhtumitest erinevate asjaolude kohta (ilma muutumine, hõivatud lennurada, jne.), mille põhjusel lennujuht või piloot sooritasid standardsetest protseduuridest erinevaid tegevusi (2006a – 17);
– 19-l korral oli ettekantud kokkupõrkest linnuga, neist Tallinnas 12 (2006a. – 28 kokkupõrget linnuga, neist Tallinnas 25);
– 3-l korral oli tegemist reisija(te) allumatusega (2006a. ettekanded puudusid).

Ülaltoodu käsitleb toimunut Eesti õhuruumis üldiselt, kaasaarvatud toimunu ka välisoperaatoritega, millest saab järeldada, et lennunduses juhtumisest teatamine aitab lendamist muuta ohutumaks.

Järgnev statistika kajastab Eesti käitajatega toimunut.
113 ettekannet puudutasid Lennuametis registreeritud käitajate tegevust.
Eesti käitajate lennuohutuse tase numbrites näeb välja järgmine:

– 2 lennuõnnetust (R44 ja C172);
– 1 tõsine intsident (B735 LNAV);
– 35 intsidenti (sh. 3 kokkupõrget lindudega);
– 14 kokkupõrget lindudega.

42 ettekannet kajastasid olukordi, mille puhul antud hetkel ei olnud ohtu ja lennuohutus oli tagatud, kuid võimaluse korral või teistsuguses situatsioonis ja riske hinnates oleks lennuohutuse tagamiseks vaja olnud ette võtta meetmeid.

33-l korral kanti ette manöövritest, situatsioonist õhuruumis või maapeal, vaatlustest ja olukorrast, mis näisid ebastandardsetena ning ei olnud seotud lennuohutusega. Need ettekanded sisaldasid ka teateid kokkupõrgetest lindudega, milliste jäljed avastati lennujärgsel või lennueelsel lennuki ülevaatusel, aga lennul kokkupõrget ei märgatud. Sääraseid kokkupõrkeid oli 11.

Eesti käitajate poolt ettekantud intsidendid juhtusid erinevatel asjaoludel, millistest allpool on tehtud ülevaatlik kokkuvõte.

Lennuki mootori(te) ebastabiilse töö, rikke või seiskumise tõttu fikseeriti 2007-l aastal 9 intsidenti:
– 3 korda maandumine stardilennuväljal;
– 1 korral mootori vibratsioon ja maandumine lähimal lennuväljal, (C150);
– 2 korda katkestati start enne lennuki tõusu, ühel korral välisukse signalisatsiooni „Uks lahti” tööle hakkamise pärast;
– 2 korral külmus lennuki gaasitross kinni ja mootori võimsust ei olnud võimalik reguleerida;
– 1 korral ületas mootori töötemperatuur lubatud piiri.

Ülejäänud 26 intsidendi põhjusteks olid:
– avariisüsteemi kasutamine teliku väljalaskmisel 2 korral;
– rehvi tühjenemine ruleerimisel 5 korral GA lennukitel;
– ATC loa piiri ületamine 3 korral;
– lennujuhi korraldust ei täidetud 2 korral;
– 2 korral kahjustati lennuki propellerit – ruleeriti takistuse otsa;
– 2 korral oli raadioside ebakvaliteetne – halb kuuldavus;
– 2 korral alanes õhurõhk lennukis nii, et oli vaja vähendada lennukõrgust;
– 3 korral ületati lubatud kõrgust 400-600 jalga;
– 1 korral ei starditud, kuna elektrisüsteemi rike avastati vahetult enne õhkutõusu;
– veel oli intsidentide põhjusteks: rihma jätmine ukse vahele (peksis vastu lennuki keret), üle keelualade lendamine, sattumine varisemisrežiimi pilvedes soovides lennata üle CB ehk areneva rünkpilve, rikked lennukite elektrisüsteemides, probleemid tiiva maandumisklappide sisse- ja väljalaskel, välk lennukisse, lennuvälja raadionavigatsiooni raadioseadmete ebastabiilne töö ja sellest tulenevad korduvlähenemised, suits kabiinis mootori käivitamisel, kordusringile minek raja ootamatu ja ka ilma loata hõivamise tõttu, ruleerimisteelt väljasõit suure kiiruse tõttu, ruleerimine takistuse otsa tähelepanematuse tõttu.

Eesti lennundusettevõtete lennuohutuse taset hinnates, lähtudes ülaltoodust, ei ole rahuloluks põhjust, sest vaatamata intsidentide arvu vähenemisele ei ole toimunu meie lennuettevõtetes lennuohutuse tasemele kasuks.

Lennujuhtumite ja intsidentide kohta esitatud ettekannetest lähtub, et olulise osa intsidentide ja juhtumite põhjuseks on nn. inimlik faktor, hooletus, tähelepanematus, ei jälgita protseduuride täitmist. Sageli on intsidendi põhjuseks halb inglise keele oskus – ei saada aru ja ei julgeta uuesti küsida. Torkab silma puudulik ettevalmistus manöövriteks nt. kordusringile minek. Mõnikord kaldutakse lubatud kursist kõrvale kuni 40º.۫

Igal eraldi juhul on kindlasti vaja välja selgitada juhtunu põhjused ja meetmed, kuidas edaspidi vältida õnnetusi ja intsidente. Tagasiside lennuameti ja käitaja vahel toimib intsidentide uurimisel, seminaridel, ümarlaudade kohtumistel ja otseste kontaktidega igapäevase töö käigus.

Väärib märkimist, et üldine intsidentide arv on vähenenud ja inimeste tervisele pole 2007a kahju tekitatud.

Oluliselt on paranenud juhtumitest teatamise sagedus ja ettekannete sisu. Käitajad ja operaatorid mõistavad, et teatamine lennuohutust mõjutavatest olukordadest ja juhtumistest on väga hea praktika ohutu lendamise tagamiseks. Soovitav on, et ettekanded oleksid võimalikult üksikasjalised, kuivõrd seda võimaldavad ettekanneteks kasutatavad vormid.

Soovitav on, et jätkuks enesekriitiline suhtumine oma tegevusse asjaoludes, mis puudutavad lennuohutust ja jätkuks veelgi üksikasjalisemalt lennujuhtumistest teatamise praktika käesoleval aastal.

Ohutut lendamist

Lugupidamisega

Raivo Kask
Lennuameti lennutegevuse osakonna
vaneminspektor

31. jaanuar 2008
Tallinnas

Kommentaarid on suletud.