Euroopas lendamisest

Postitatud 13.august 2008 | Postitaja Marika Kulmar
Euroopas lendamisest
Postitaja VillemAlango on Kolmapäev, August 13, 2008 – 11:07 AM EET,

Ainult kodumaa kohal ringi täristades ja tuttavate lennujuhtidega suheldes võivad mõned olulised asjad ununeda ja oskused rooste minna nii, et ise ei märkagi. Panin kirja, mida viimasel lennureisil uuesti „avastasin” – ehk on abiks teistelegi.
Lähenemised – lennuradade mõõdud võivad olla väga erinevad ja kui VAL-kaart ei anna selgeid orientiire, siis tõmba baas ja finaal parem pisut pikemaks kui et hakkad vigurlendu tegema, nagu mina Istrasse mahatulekul. 😉
Raadioside – Eestis oleme harjunud vaid umbes kolme sageduse ja paari punktinimega; mujal on neid palju rohkem ja võib juhtuda, et need erinevad lennukaardil olevaist – ära häbene küsida! Samuti tasub küsida infot igasugu alade aktiivsuse kohta. Siht- ja lähtelennuvälja deklareerides tasub öelda ICAO koode, sest ühes linnas võib olla mitu lennuvälja. Ning veel – kaval on ka Eestis lennates ingliskeelset sidet pidada, vähemalt harjutamise mõttes.
Arveldused – peale maksevahendite peaksid käepärast olema ka operaatorfirma andmed, vähemalt EU käibemaksu (VAT) kohuslase kood ja firma juriidiline aadress. Tasub teada, et mõnedel lennuväljadel alla teatud MTOW (nt. 750kg Poznanis) mingit maandumistasu ei küsita. Klubilennuväljadel võib aga selguda, et nad ei tohigi sulle kütust müüa.
Lennuplaan – on vajalik nii piiriületuseks kui kontrollitud aladega seoses. Pea kõik teised riigid on Eestist palju suuremad ning mittekontrollitavat õhuruumi ja lennuvälju on suhteliselt palju; nii ongi tekkinud rahvajutt, justkui poleks EU-s hobilendamiseks lennuplaane vaja. Kui pole kindel, siis parem esita! Edasine jutt ongi lennuplaanist.
Koodid ja värgid – Eestis internetist või telefonitsi briifingusse lennuplaani andes saab üldiselt hakkama neid teadmata – paraku tuleb osata lennuplaani ka paberil esitada. Loomulikult istuvad ka väljamaa briifingutes kenad abivalmis inimesed aga ikkagi…
Eksootiline lennukitüüp – Eestis briifing ja lennujuhid teavad, mida “C42” all mõeldakse ega viitsi eriti õiendada. Tegelikult sellist asja ICAO järgi olemas pole ja väljale 9 (Type Of Aircraft) tuli kirjutada „ZZZZ” ning väljale 18: „TYP/IKARUS C42 ULTRALIGHT”.
Väli 10 (Equipment) – muidugi on siia mugav kirjutada „S”, ent see tähendab ju VTF +RTF +ADF +VOR +ILS – kui paljudel väikelennukeil need tegelikult peal on? Hoopis tõepärasem on vast hoopis „VG/C” ?
Marsruut – piiriülesel lennul tekib sinna kindlasti /EET ja seega tuleb anda ka aeg – vaja pisut rehkendada.
Telefoninumber – sinna saab kirjutada vaid numbreid, niisiis ei ole Eesti kood mitte „+372….”, vaid „00372…”.

Ainult kodumaa kohal ringi täristades ja tuttavate lennujuhtidega suheldes võivad mõned olulised asjad ununeda ja oskused rooste minna nii, et ise ei märkagi. Panen kirja, mida viimasel lennureisil uuesti „avastasin” – ehk on abiks teistelegi.

0 kommentaari

Kommentaarid on suletud.